1 Kostüüm

Põhja-Eesti rahvariiete ainetel valmistatud kostüüm on tehtud 1930. aastatel ja kuulus Eesti Käsitöömuuseumi kogusse.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

2 Kostüüm

Vanemate Muhu rahvariiete ainetel valmistatud kostüüm on tehtud 1930. aastatel ja kuulus Eesti Käsitöömuuseumi kogusse.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

3 Kostüüm

Lõuna-Eesti rahvariiete ainetel valmistatud kostüüm on tehtud 1930. aastatel ja kuulus Eesti Käsitöömuuseumi kogusse.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

4 Kostüüm

Jämaja rahvariiete ainetel valmistatud komplekt on tehtud 1930. aastate esimesel poolel ja kuulus Rakvere Naiskutsekooli õpetajale Hilja Kleitsmanile.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

5 Kostüüm

Setu rahvariiete ainetel valmistatud kostüümi tegi 1930. aastatel Viljandis elav setu päritolu Elisabet Karrus.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

6 Kostüüm

Ida-Saaremaa rahvarõivaste ainetel valmistatud kostüüm on tellitud Tallinna Linna Naiskutsekoolist 1937. aastal Liisa Kangusele pruutkleidiks.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

7 Jakk

Kihnu seelikukangast jakk on õmmeldud 1930. aastatel ja kuulus Pärnu hambaarstile Julie Tombergile.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

8 Suusakampsun

Kindakirjaga kaunistatud suusakampsun on kootud 1930. aastatel ja pärineb Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi kogust.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

MOEKAS „EESTI STIILIS“ RÕIVAS

9 Kampsun

Vöökirjast inspireeritud geomeetrilise kirjaga kampsun on kootud 1930. aastatel ja pärineb Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi kogust.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

10 Kampsun

Muhu männa motiividega kaunistatud kampsun on kootud 1930. aastatel ja pärineb Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi kogust.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

11 Kampsun

Eesti vaipadel kasutatud vabakäetikandist inspireeritud kampsuni on valmistanud kunstnik ja kunstipedagoog Vanda Juhansoo aastatel 1936–1939.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

12 Hommikumantel

Rahvuslikust geomeetrilisest mustrist inspireeritud tikandiga hommikumantli on valmistanud Lilli Arus Valgamaal Helme kihelkonnas umbes 1934. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

13 Kleit

Vöökirjadest inspireeritud tikandiga krepplameest kleit 1930. aastatest.

Eesti Ajaloomuuseumi kogu

14 Kleit

Populaarsest panamakangast valmistatud vöökirjalise kaunistusega kleidi tegi Ilse Leintalu Juuru kihelkonnas Atla külas Härma talus 1942. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

15 Kleit

Vöökirjalise kaunistusega kodukootud linasest kangast kleit on õmmeldud 1939. aastal Audru kihelkonnas Jõõpre vallas Kasekülas Lepiku talus.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

16 Kleit

Rahvariidepõlledel kasutatud piludest inspireeritud kleidi õmbles Meldrette Haljas umbes 1942. aastal Suure-Jaani kihelkonnas Vastemõisa vallas Ketu külas.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

17 Kleit

Setu rahvariiete ainelise kleidi õmbles ja tikkis koduperenaine Adele Toots Tartus 1938. aastal. Adele sõnul oli kleidi tegemisel eesmärgiks rahvustunde esiletoomine vabariigis.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

18 Kleit

Näpunööri jäljendavate kaunistustega peenvillasest kangast kleit on õmmeldud 1930. aastatel ja pärineb Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi Kodutööstusmuuseumi kogust.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

19 Kleit

Mulgi nöörkaunistuste ainelise kleidi õmbles kodukootud kangast Anna Lillenthal Tartus umbes 1925. aastal. Kleidi lõiget on 1950. aastatel muudetud.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

20 Kleit

Masintikandiga kaunistatud ja Muhu mustritest inspireeritud kleidi on 1930. aastatel õmmelnud ja tikkinud Ludmilla Helgis Keilas. Kleit kuulus Anette Siimbergile. Pärast sõda kinkis Anette kleidi oma ristitütrele, kes kandis seda 7. klassi ja tehnikumi lõpetamisel ning abiellumisel 1958. aastal.

Harjumaa Muuseumi kogu

21 Kleit

Setu rahvariiete aineline peenvillasest kangast kleit on õmmeldud 1930. aastatel ja pärineb Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi kogust.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

22 Kleit

Mulgirätiku mustrist inspireeritud tikandiga kleit on õmmeldud Tallinna Naiskutsekoolis 1930. aastate lõpul ja kuulus sama kooli õpetajale Helmi Hallikule.

Tallinna Linnamuuseumi kogu

23 Kleit

Põhja-Eesti lillkirjast inspireeritud tikandiga kaunistatud kleit oli Rakvere Rahvamaja ja Hariduse Seltsi koori naisliikmete esinemiskleit 1938. aasta üldlaulupeol.

Virumaa Muuseumide kogu

24 Pluus

Rahvariidesärkidelt laenatud põimpiluga kaunistatud pluus on valmistatud 1938. aastal Pärnus käsitöökoolis.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

25 Pluus

Vöökirjadest inspireeritud geomeetrilise tikandiga pluus on valmistatud 1930. aastate lõpul Tallinnas.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

26 Pluus

Põhja-Eesti lillkirjadest inspireeritud tikandiga kaunistatud pluusi tikkis 1930. aastatel üliõpilane Endla Vallas.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

27 Käised

Kihnu-aineline tikandiga kaunistatud pluus on valmistatud 1930. aastatel ja pärineb Eesti Kodutöönduse Edendamise Keskseltsi kogust.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

28 Pluus

Tarvastu tanu geomeetrilistest mustritest inspireeritud kaunistustega pluus on õmmeldud 1930. aastate lõpus Petseri Naiskutsekooli õpetajale Hilja Praaklile.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

29 Pluus

Põhja- ja Lääne-Eesti linukakirjade lillemotiividest inspireeritud tülltikandiga pluusi valmistas Rakvere Naiskutsekooli õpetaja Hilja Kleitsman 1930. aastate esimesel poolel.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

30 Pluus

Põhja-Eesti lillkirjade ainetel loodud masintikandiga pluus kuulus ajakirja Taluperenaine toimetajale ja Maanaiste Keskseltsi juhatuse liikmele Liis Käbinile.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

31 Pluus

Helme õlaliniku hõretikandi motiividega kaunistatud pluusi õmbles Salme-Lüüdia Etverk 1930. aastate lõpus Räpina kihelkonnas Võõpsus.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

32 Pluus

Viru-Nigula särgi tikandiga pluusi valmistas Amarta Rosalie Lüüs, kes oli õppinud Riigi Kunsttööstuskooli tekstiiliosakonnas.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

33 Pluus

Põhja-Eesti lillkirjast inspireeritud ja erilist oskust nõudnud valge tikandiga kaunistatud pluus on valmistatud 1930. aastatel Tartu Naisühingu Käsitöökooli õpetaja Aleksander Remmeli kavandi järgi samas koolis.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

34 Pluus

Põhja-Eesti lillkirjast inspireeritud tikandiga pluus on valmistatud 1930. aastatel ja pärineb Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi kogust.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

35 Pluus

Põhja-Eesti lillkirjaga kaunistatud pluusi tikkis ja õmbles Elfriede Kubo 1934. aastal Helme kihelkonnas Kärstna vallas Metsakuru külas Mägra talus.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

VORMILT RAHVUSLIK, SISULT SOTSIALISTLIK

36 Kleit

Pärnumaa pikk-kuuest inspireeritud kleit kuulus Mai Kalmule, kes kandis seda 1960. aastate algul.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

37 Koolilõpukleit

Mulgiräti motiividest inspireeritud kaunistustega kleiti kandis Etti Reimets 1948. aastal Rakveres 7-klassilise kooli lõpukleidina.

Virumaa Muuseumide kogu

38 Kostüüm

Kihnu käistelt laenatud kolmnurkadega kaunistatud kostüüm on valmistatud 1950. aastal NSVL Kunstifondi Tartu osakonnas.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

39 Kleit

Põhja-Eesti lillkirjalisest tikandist inspireeritud kaunistustega kleit on õmmeldud Tallinnas 1949. aastal Õilme-Lehte Roosile.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

40 Kleit ja kerge mantel

Põhja-Eesti lillkirjast inspireeritud nn vatitikandiga kleit on õmmeldud 1940. aastatel Rakvere Naiskutsekoolis ja kuulus Rakvere Gümnaasiumi eesti keele õpetajale Helene Rünklale.

Virumaa Muuseumide kogu

41 Kleit

Setu rahvariietest inspireeritud pidulikku kleiti kandis Tartu ülikooli üliõpilane Helju Viires aastatel 1948–1953. Kleidi juurde kuulus hõbedast Setu kett ja kaks väikest sõlge.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

42 Kampsun

Vöökirjast inspireeritud mustriga kampsun on kootud ETKVL Tööstuskontori Kodukäsitöö töökojas 1950. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

43 Kampsun

Setu-aineline kampsun on kootud NSVL Kunstifondi Kunstitoodete Kombinaadis 1952. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

44 Jakk

Rahvariidekampsuni seesidest inspireeritud silmuskoelise jaki kavandas Silvia Vasmuth 1950. aastal NSVL Kunstifondi Tallinna Kunstitoodete Kombinaadis.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

45 Kampsun

Muhu-ainelise kampsuni kavandas Eesti Rahva Muuseumi tellimusel NSVL Kunstifondi Tartu osakonnas E. Kalm, valmistas K. Sild.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

46 Vest

Vöökirjadest inspireeritud geomeetrilise kirjaga vest on valmistatud NSVL Kunstifondi Tartu osakonnas 1950. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

47 Vest

Stiliseeritud õiemotiividega ja geomeetrilise kirjaga vest on valmistatud NSVL Kunstifondi Tartu osakonnas 1950. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

48 Kampsun

Põhja-Eesti lillkirjast inspireeritud tikandiga kampsuni valmistas Liisa Joaste 1951. aastal tütrele.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

49 Jakk

Rahvariidevöödest jaki õmbles Liisa Semm vahetult pärast Teist maailmasõda Põlvamaal Verioral. Liisa oli õppinud Peterburis käsitööd ja korraldas Verioral soovijatele õmbluskursusi.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

50 Kostüüm

Pärnumaa pikk-kuue ainetel loodud mantelkleidi ja seeliku disainis moekunstnik Heli Kohk 1978. aastal Tallinna Moemajas. Kollektsiooni „Punane ja must“ auhinnati Brno rahvusvahelisel moenädalal Kuldse Lindiga.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

51 Kleit

Jämaja rahvariietest inspireeritud kleidi disainis Tallinna Moemajas 1983. aastal moekunstnik Tiiu Akberg.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

52 Esinemiskleit

Muhu vaipade tikandist inspireeritud kaunistustega kleidi disainis teatrikunstnik Kustav-Agu Püüman laulja Heli Läätsele, kes kandis kleiti 1977. aastal, esinedes Moskvas NSVL Rahvamajandussaavutuste Näituse lõppkontserdil. Tikand on valmistatud Muhus.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

53 Kleit

Põhja-Eesti lillkirjast inspireeritud kaunistusega kleidi õmbles ja tikkis Elsa Naruskoff 1960. aastatel Põlvamaal Mooste vallas Kauksi külas.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

54 Kostüüm

Vöökirjalise tikandiga komplekti valmistas Helmi Randvee Pärnus õmblemiskursustel 1972. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

55 Kleit

Triibuseelikust inspireeritud kanga kudus Malle Antson kunstikombinaadi ARS Tartu osakonnas 1982. aastal. Kleidi disainis ja õmbles kunstnik Mari Kaarma.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

56 Kleit

Erinevate rahvaste rõivalõikeid ja Põhja-Eesti lillkirja siduva kleidi disainis ja valmistas arhitekt Anu Kotli 1970. aastate alguses.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

57 Seelik

Lihula seeliku lillkirjalisest tikandist inspireeritud seelik on valmistatud 1991. aastal Rahvakunstimeistrite Koondises Uku.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

58 Kampsun

Saaremaa tanudelt laenatud motiividega kampsuni kavandas Helen Sirel ning valmistasid Helve Ahelik ja K. Kukk Rahvakunstimeistrite Koondises Uku 1976. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

59 Pluus

Põhja-Eesti lillkirjast inspireeritud tikandiga pluusi valmistas Helve Udam Rahvakunstimeistrite koondises Uku 1975. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

60 Kampsun

Mustjala rahvariietest inspireeritud kampsuni kavandas Ilmi Soonsein kunstikombinaadis ARS 1979. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

61 Kampsun

Muhu sukakirjadest ning mustrivärvidest inspireeritud kampsun on valmistatud Rahvakunstimeistrite Koondises Uku 1980. aastatel.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

62 Kampsun

Kaheksakandadega kampsun on valmistatud Rahvakunstimeistrite Koondises Uku 1992. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

63 Kampsun

Muhu rahvariidekampsunist inspireeritud kampsuni valmistas Lea Pedak Rahvakunstimeistrite Koondises Uku 1984. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

64 Vest

Muhu kindakirjadest inspireeritud vesti kavandas Regina Guli ja valmistas Ilse Poom Rahvakunstimeistrite Koondises Uku 1973. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

65 Pluus

Vöökirja motiividega pluusi valmistas Helmi Riisalu Raplamaal Palamulla külas Möldri talus umbes 1950. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

66 Koolilõpu pluus

Lihtsustatud vöökirjaga pluusi tikkis Anu Järs 1985. aastal keskkooli lõpetamise pidulikuks pluusiks. Hiljem Tartus õppides kandis Anu pluusi laulva revolutsiooni ajal koos rahvuslikel ainetel seelikuga.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

67 Pluus

Tagidega ja vöökirjast inspireeritud pilutikandiga pluusi valmistas Asta Hunt 1950. aastal koolitööna. Algselt oli pluus pleegitatud linane, kuid on hiljem üle värvitud. Pluusi kandis 1980. aastatel ka tema tütar kunstnik Mare Hunt.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

68 Pluus

Rahvariidesärgi õlakute tikandist (tipud ja tagid) inspireeritud kaunistustega pluus on valmistatud Kunstifondi Tartu osakonnas 1950. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

KODUST KAUGEL

69 Õhtukleit

Põhja-Eesti lillkirjast inspireeritud tikandiga kleidi valmistas Maie Sibrits-Gray 1978. aastal Kanadas Listowel Ontarios.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

70 Kleit

Põhja-Eesti lillkirjaga kaunistatud kleidi tikkis ja õmbles Taimi-Ene Moks Torontos toimunud ESTO 1984 moenäituse jaoks. Taimi-Enel oli „jury duty“ kutse kaheks nädalaks – ta istus iga päev kaheksa tundi kohtumajas oodates ja sai terve päeva tikkida.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

71 Pulmakleit

Põhja-Eesti lillkirjast inspireeritud valge tikandiga pruutkleidi õmbles ja tikkis Reet Simmul oma tütrele Lindale 1992. aastal Austraalias. Pits on leitud vanakraamipoest ja pleegitatud Iiri linase kangaga samasse tooni. Pruudi pilt ilmus 1993. aastal ajakirja Triinu esikaanel.

72 Õhtukleit

Setu-ainelise tikandiga kleidi idee autor ja valmistaja on Asta Auksmann Los Angeleses. Kleit valmis 1971. aastal ja Asta kandis seda konsulaarkorpuse ballil.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

73 Õhtukleit

Mulgi pikk-kuuest inspireeritud nöörkaunistusega õhtukleidi idee autor ja valmistaja on Asta Auksmann Los Angeleses. Kleit on õmmeldud 1980. aastal ja seda esitleti 1981. aastal Seattle’is Lääneranniku Eesti Päevade moedemonstratsioonil.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

74 Õhtukleit

Põhja-Eesti lillkirjaga kaunistatud õhtukleit on valmistatud 1990. aastal ja seda esitleti Lääneranniku Eesti Päevade moeetendusel Seattle’is 1991. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

75 Kleit

Rahvariidepõlledelt laenatud põimpiluga piduliku kleidi valmistas Endla Kannel 1982. aastal Torontos.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

76 Mantel

Jüri särgikrae piludest inspireeritud kaunistustega mantli pilutas ja õmbles Helmi Sarnet 1987. aastal Austraalias Sydneys. Helmi Sarnet kandis Sydney Eesti Seltsi Kunsti- ja Käsitööringi kogunemistel sageli omavalmistatud riideid, mis olid kaunistatud eesti pilude või tikandiga.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

77 Kleit

Setu tikandiga kaunistatud kleit on valmistatud Kanadas 1950. aastate alguses n-ö ühiskonna kleidiks. Pagulased olid veel vaesed, kuid esinemiseks oli tarvis midagi rahvusmustrilist. Kleiti kandsid mitmed naised – kellele kleit selga sobis, see etles, laulis ja musitseeris selles.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

78 Kleit

Saima Kaldma alustas vöökirjalise tikandiga kleidi tegemist Rootsis 1948. aastal. Muster oli põgenemisel Tõstamaalt kaasa toodud.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

79 Vest

Vöökirjalise mustriga vesti kudus Olga Niilus 1947. aastal Saksamaal põgenikelaagris tütar Silviale jõulukingiks. Materjaliks kasutas ta lõnga, mida harutas kodumaalt põgenemisel kaasa võetud vanadest kampsunitest ja laagris UNRRA jagatud Ameerika sõjaväesallidest.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

80 Kampsun

Muhu kampsuni ainetel 1940.–1950. aastatel Inglismaal kootud kampsun.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

81 Pluus

Mulgi pearätimustritega tüllist varrukatega pluusi valmistas Paula Russsell 1981. aastal USAs Seattle’is Lääneranniku Eesti Päevade moeetenduseks.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

82 Pluus

Pärnumaa lilltikandist inspireeritud kaunistusega pluusi valmistas Paidest pärit Nelly Tael Saksamaal Hanau põgenikelaagris aastatel 1946–1948.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

83 Pluus

Rahvariidesärgi õlakutelt laenatud püvisilmpistega kaunistatud ja langevarjusiidist õmmeldud pluusi valmistas Hilja Aun 1946.–1947. aastal Saksamaal põgenikelaagris.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

84 Tuunika

Muhu meestesärgi tikandiga tuunika valmistas Ella Kull Rootsis 1976. aastal. Mustri kombineeris ise, idee pärines ajakirjast Triinu.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

85 Jakk

Kaheksakandadega siiditrükis kanga disainis ja jaki õmbles Külliki Poole Austraalias Sydneys. Külliki on öelnud, et ema istutas temasse tugeva Eesti identiteedi, mingil teisel kultuuril ei olnud võimalust dominantseks muutuda. Kõik Eestiga seotu oli väga tähtis.

Eesti Rahva Muuseumi kogu

PUNASELE VAIBALE

86 Õhtukleit

Muhu-ainelise tikandiga kleit ja kabimütsidelt laenatud plisseeritud rüüsidega jakk.

Disain: Aldo Järvsoo, 2008

Tikand: Virve Valtman-Valdson; Kollektsioon „Virve“ pälvis Eesti moedisaini auhinna Kuldnõel ja on pühendatud erakordselt oskuslikule tikkijale Virve Valtman-Valdsonile.

Erakogu

87 Õhtukleit

Hiiumaa rõhtudest ja Setu ehetest inspireeritud kaunistustega kleit on valmistatud presidendi abikaasale Evelin Ilvesele Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtuks.

Disain: Merike Pääro, 2012

Metallist detailid: Anneli Tammik

Eesti Rahva Muuseumi kogu

88 Õhtukleit

Muhu tikandist ja rahvariidetanude ja -põllede tülltikandist inspireeritud kleit on valminud presidendi vastuvõtuks Eesti Vabariigi aastapäeval.

Disain: Piret Puppart, 2006

Erakogu

89 Õhtukleit

Muhu seelikut imiteerivast kangast kleit on valminud presidendi vastuvõtuks Eesti Vabariigi aastapäeval.

Disain: Signe Kivi, 2005

Kaasautor: Enela Lattu; Teostus: Rolf Pachel (pannal), Kristiina Välba (tikand)

Erakogu

90 Õhtukleit

Muhu-ainelise mustriga kleit on valminud presidendi vastuvõtuks Eesti Vabariigi aastapäeval.

Disain ja teostus: Katre Arula, 2016

Erakogu

91 Õhtukleit

Haapsalu sallist inspireeritud käsitsi kootud kleit on valmistatud presidendi abikaasale Evelin Ilvesele Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtuks.

Disain: Kristina Viirpalu, Arne Niit

Kudumine: Helle-Malle Prüssel

Eesti Rahva Muuseumi kogu

92 Õhtukleit

Muhu sukakirjadega trükitehnikas kangast kleit on valminud presidendi vastuvõtuks Eesti Vabariigi aastapäeval.

Disain: Lilli Jahilo, 2017

Erakogu

93 Kleit

Põhja-Eesti lillkirjast inspireeritud pärltikandiga kaunistatud piduliku vestiga kleit.

Disain ja teostus: Zoja Järg, 2010

Eesti Rahva Muuseumi kogu

94 Kleit

Inspireeritud pärltikandiga vöödest.

Disain: Merike Pääro

Erakogu

95 Õhtukleit

Tõstamaa seeliku servakaunistusest inspireeritud detailidega kleit on valmistatud Tartu Antoniuse Gildis Eesti Rahva Muuseumi 100. aastapäevaks.

Disain ja teostus: Sirje Reinoja, 2009

Erakogu

96 Kleit ja jakk

Muhu-ainelise masintikandiga kaunistatud kleit ja käsitööna tikitud jakk.

Disain: Katrin Kuldma, 2014

Tikand: Anu Kabur (käsitöö) ja Siiri Tuulik (masintikand)

Erakogu

97 Kleit

Geomeetrilistest kindakirjadest inspireeritud litterkaunistus.

Disain: Lilli Jahilo

Erakogu

98 Kleit

Nahale kantud Pöide vöökiri meenutab puitpindadel kasutatud põletusmustreid, punutud õlapaelad viiskude ja märsside punumist.

Disain ja teostus: Teele Koel, 2010

Kollektsioon „Kirke“ võitis Saaremaa noorte moevõistlusel grand prix

Erakogu

99 Stjuardessi vormikleit

2010. aastal korraldas Eesti lennukompanii Estonian Airi personalile uue vormiriietuse leidmiseks konkursi, mille võitis Tiina Talumees. Väikestest lennukitest moodustatud mustrid riietel meenutavad Mulgi pearättide tikandit.

Disain: Tiina Talumees, 2010

Teostus: Profline

Eesti Rahva Muuseumi kogu

100 Kampsun „Suur Kirbla roos“

Kampsuni tikandi inspiratsiooniallikas on ERMi kogus leiduv Kirbla tekk.

Disain: Riina Tomberg, 2016

Tikand: Linda Pikkani

Eesti Rahva Muuseumi kogu

101 Kampsun

Inspireeritud Hiiumaa petusest, mille foto on avaldatud Ilmari Mannineni raamatus „Eesti rahvariiete ajalugu“.

Disain: Tiia Orgna, 2013

Kaubamärk: Mithio

Eesti Rahva Muuseumi kogu

102 Kampsun

Emmaste rahvariidekampsuni lõikest ja Kihnu mustritest inspireeritud kampsun on valminud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö eriala tootedisaini kursuse raames.

Disain: Liina Laansalu, 2013

Eesti Rahva Muuseumi kogu

103 Kampsun

Inspireeritud traditsioonilisest Eesti kindakirjast.

Disain: Liina Viira, 2013

Valmistaja: OÜ Naiiv

Eesti Rahva Muuseumi kogu

104 Kleit ja mantel

Kadrina seelikukangast mantli idee pärineb Evelin Ilveselt. Arne Niit pakkus omalt poolt juurde kleidi. Evelin Ilves kandis neid riideid Shanghais World Expol Eestit esindades, samuti Austria riigivisiidil.

Disain: Arne Niit, 2010

Erakogu

105 Kampsun

Lääne-Eesti kindakirju mustrisse kombineeriv jakk on valmistatud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppeülesandena.

Disain ja teostus: Kati Kuusemets, 2016

Erakogu

106 Kampsun

Halliste puusapõllelt laenatud tikitud motiividega kampsun on valmistatud käsitöökojas „Etnowerk. Külluslikud etnokudumid“.

Disain ja teostus: Annika Vaalma, 2017

Eesti Rahva Muuseumi kogu

107 Mantel

Inspireeritud arhailisest Halliste puusapõlle tikandist, kujundatud söövitustehnikas.

Disain ja teostus: Küllike Tuvikene, 2017

Erakogu

108 Kostüüm

Inspireeritud Muhu mustrite värvidest.

Disain ja teostus: Teele Koel, 2015

Kollektsioon „Pärimuse embuses“ sai ERKI Moeshow’l eriauhinna.

Erakogu

109 Mantel „Muhu“

Muhu mustritest inspireeritud talvekollektsioon.

Disain: Gudrun Sjoden (Rootsi), 2013

Kollektsioon „Muhu“

Eesti Rahva Muuseumi kogu

110 Jakk

Inspireeritud Jämaja rahvariideseeliku abust (vestist) ja mitmel pool Eestis kasutatud roositud õlarättidest.

Disain: Piret Puppart, 2013

Kollektsioon: Komi

Erakogu

111 Kampsun

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia diplomitööna valminud kampsuni mustritena on kasutatud Muhu sukakirjade vikleid ja vanematüübiliste tanude või kinnaste servadest pärit mitmevärvilisi koekirju.

Disain ja teostus: Maaja Kalle, 2012

Eesti Rahva Muuseumi kogu

112 Jakk

Ruhnu liistiku riidest jakk on valmistatud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppeülesandena.

Disain ja teostus: Kati Kuusemets, 2016

Erakogu

113 Pluus „Piiri“ ja seelik „Irma“

Muhu mustritest inspireeritud talvekollektsioon.

Disain: Gudrun Sjoden (Rootsi), 2013

Kollektsioon „Muhu“

Eesti Rahva Muuseumi kogu

114 Kleit

Kaunistatud traditsioonilise Setu pitsiga.

Disain ja teostus: Ulve Kangro, 2001

Eesti Rahva Muuseumi kogu

115 Kleit

Põhja-Eesti lillkirjast inspireeritud masintikandiga kleiti kandis Evelin Ilves peamiselt laste- ja noorteüritustel.

Disain: Arne Niit

Erakogu

116 Kleit

Mälestus vanaemast ja tema nüüdseks kadunud sõlest on õmmeldud kahe kangakihi vahele pandud nööpide abil kleidi sisse.

Disain ja teostus: Katre Arula, 2016

Kollektsioon „Sõlelugu“

Erakogu

117 Koolilõpukleit

Muhu kindakirjast inspireeritud kaunistusega kleit valmis autori tütre põhikooli lõpukleidina. Linnud sümboliseerivad pesast ehk kodust lahkumist, sest tütar jätkas õpinguid kodust eemal.

Disain ja teostus: Katre Arula, 2014

Erakogu

118 Kleit

Setu rahvariidesärkide varrukakirja meenutava tikandiga ja etnomoele mitteomaselt keeruka abstraktse lõikega kleit.

Disain ja teostus: Xenia Joost, 2007

Kollektsioon „My Legacy“

Erakogu

119 Kostüüm

Pikk-kuubede mustast värvist ja tugevast vormist inspireeritud ning kindakirjaga kaunistatud kostüüm.

Disain ja teostus: Gea Promet, 2015

Erakogu

120 Pluus ja seelik

Digitrüki ja laserlõikuse tehnikas ning Eesti loodusest (viljapõllud ja õitsevad rukkililled) inspireeritud kollektsioon valmis Eesti Kunstiakadeemia lõputööna.

Disain ja teostus: Teele Koel, 2016

Kollektsioon „Nurm“

Erakogu

121 Kleit ja jakk

Muhu-aineline pidulik komplekt on loodud Evelin Ilvesele.

Disain: Arne Niit, 2009

Erakogu

122 Kleit

Inspireeritud vanematüübilistest plisseeritud käistest.

Disain ja teostus: Triin Kullerkupp, 2008

Kollektsioon „Etno“

Erakogu

123 Õhturiietus

Üliõpilase balliriietus on kombineeritud 2010. aastal korporatsiooni Filiae Patriae 90 aasta juubelipidustusteks. Seelik on tellitud firmast Keeruseelik, lisatud on sobivas toonis pluus.

Erakogu

124 Õhtukleit

Muhu seeliku mustriga digitrükitehnikas kangast kleit on valminud presidendi vastuvõtuks Eesti Vabariigi aastapäeval.

Disain: Piret Puppart, 2008

Erakogu

125 Õhtukleit

Halliste arhailise puusapõlle mustritest inspireeritud tikanditega kleit on valmistatud presidendi abikaasale Evelin Ilvesele Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtuks.

Disain: Ülle Suurhans-Pohjanheimo, 2008

Tikand: Anneli Vassar

Eesti Rahva Muuseumi kogu

126 Õhtukleit

Rapla seelikukangast kleit on valminud presidendi vastuvõtuks Eesti Vabariigi aastapäeval.

Disain: Signe Kivi, 2003

Kaasautor ja teostus: Enela Lattu

Erakogu

127 Õhtukleit

Muhu-ainelise tikandiga kleit on valminud presidendi vastuvõtuks Eesti Vabariigi aastapäeval.

Disain: Aldo Järvsoo, 2016

Tikand: Virve Valtman-Valdson

Erakogu

128 Õhtukleit „Läänemere teemant“

Kadrina käiste lillkirja stiliseeritud tikanditega kleit on valmistatud presidendi abikaasale Evelin Ilvesele Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtuks.

Disain: Xenia Joost, 2013

Teostus: Aili Aamissepp, Eevi Hirv (tikand)

Eesti Rahva Muuseumi kogu

129 Õhtukleit

Mulgi pikk-kuuest inspireeritud nöörkaunistustega kleit on valminud presidendi vastuvõtuks Eesti Vabariigi aastapäeval.

Disain: Zoja Järg, 2009

Erakogu

130 Õhtukleit

Lihula seeliku lilltikandist inspireeritud aplikatsioonkaunistusega kleit on valminud presidendi vastuvõtuks Eesti Vabariigi aastapäeval.

Disain: Signe Kivi, 2002

Kaasautor ja teostus: Enela Lattu

Erakogu

131 Pruutkleit

Muhu lilltikandist ja tülltanudest ning -põlledest inspireeritud pulmakleit.

Disain ja teostus: Külli-Kerttu Siplane, 2009

Erakogu

132 Pruutkleit „Matilda“

Haapsalu sallist (muster Silvia) inspireeritud käsitsi kootud kleit, mis on kaunistatud Muhu teki lilledest inspireeritud vabakäetikandiga. Kleiti esitleti Londoni moenädalal toimunud Kristina Viirpalu moeetendusel.

Disain: Kristina Viirpalu, 2016

Kuduja: Helle-Malle Prüssel, tikand: Ethel Elor

Erakogu

133 Pruutkleit

Käina rahvariietest inspireeritud ja Eesti Kunstiakadeemia moeeriala lõputööna valminud pulmakleit.

Disain ja teostus: Gea Promet, 1999

Erakogu