Kes oli Gustav Ränk?

Gustav Ränk

18.02.1902 (Pärsamaa) – 05.04.1998 (Stockholm)

Eesti etnoloog, Tartu ülikooli etnograafiaprofessor, mitmete teaduslike seltside ja akadeemiate (sh Soome ja Rootsi) au- ja välisliige, ERMi sekretär, osakonnajuhataja ja direktor 1926-1944, dr phil 1938 (Tartu ülikool), Tartu ülikooli audoktor (1991), Riigivapi teenetemärgi IV klass (1998).

Gustav Ränk sündis Saaremaal taluperre, õppis kõigepealt õpetajaks, kuid jõudis läbi raskuste Tartu ülikooli. Ta õppis teiste ainete kõrval Ilmari Mannineni juhendamisel etnograafiat, milles sai 1931. aastal magistrikraadi. Tänu Manninenile sai Ränk 1926. aastal tööle Eesti Rahva Muuseumisse. Ränk oli läbi 1930ndate muuseumi direktor Ferdinand Linnuse läheb abiline, kelle ülesandeks muuseumi akadeemiliste tegevussuundade, sh soome-ugri rahvaste uurimise väljaarendamine.

1938. aastal kaitses doktoritöö etnograafilise uurimusega Saaremaa taluehitistest. Järgmisel aastal valiti Ränk ülikooli etnograafia õppetooli juhatajaks ja vaatamata sõja-aastatele õnnestus tal välja õpetada uus eesti etnograafide põlvkond.

Kuid suurima panuse sai Ränk anda muuseumi direktorina sõja-aastail 1943-1944, mil ta oli kultuurivarade evakueerimise üldjuht Tartus. Tänu Ränga ja tema üksikute abiliste ennastsalgavale tööle päästeti sõja jalust, Saksamaale viimisest ja hävingust siin või seal oluline osa ERMi varadest (sõjakahjude komisjoni akti järgi hävines kuni mõni tuhat eset ja arhivaali), transportides neid vastavalt rinde liikumisele Järva-, Viljandi- ja Läänemaale.

1944. sügisel põgenes Ränk Rootsi, kus tal õnnestus jätkata erialast tööd Stockholmi Rahvateaduslikus Instituudis ja Stockholmi ülikoolis kuni pensioneerumiseni.

Nii kodumaal kui ka paguluses avaldas Ränk arvukalt erialaseid teoseid ja artikleid, ta kuulus mitmetesse teadusseltsidesse, oli ajakirja „Ethnologia Europaea“ toimetuse liige ja Tartu Ülikooli audoktor, ÕES-i ja EÜS-i auliige.