Kes oli Helmi Kurrik?

Helmi Kurrik

09.01.1883 (Tartu) – 13.07.1960 (San Jose, California)

Eesti etnograaf ja rahvakultuuri propageerija, ERMi ametnik ja rahvateaduse osakonna juhataja (1928-1944). mag. phil. 1938 (Tartu ülikool)

Helmi Kurriku akadeemilistele õpingutele ja kujunemisele juhtivaks etnograafiks eelnes pikaajaline töö koduõpetajana ning riigi meditsiini- ja meteoroloogiateenistustes. Kurriku tööleasumine ERMis tõi kaasa rahvuslike tekstiilide uurimissuuna väljaarendamise, selles kujunes Kurrikust Eesti juhtiv teadlane ja autoriteet. Kurriku riigi tellimusel kirjutatud koguteosest „Eesti rahvarõivad“ (1938) sai esimene rahvarõivapiibel ja selle toonastel oludes hiiglaslik (6500) kogutiraaž müüdi kiiresti läbi.

Rahvarõivaste uurimise kõrval avaldas Kurrik läbi 1930ndate rohkesti populaarteaduslikke materjale rahvarõivaste ja ka eesti toidukultuuri alalt, olles ühtlasi Eesti omakultuuri arendamises rahvakunsti taaselustamise püüdluste üks juhtfiguure. Kurriku initsiatiivil alustas 1938. aastal muuseumis tööd Rahvarõivaste Nõuandebüroo.

ERMis lasus Kurriku õlul lisaks tekstiilikogude korraldamisele ja kogude täiendamisele ka kogu vastutus välisnäituste korraldamise eest. Ainuüksi Kurriku tööna said võimalikuks eesti rahvakunsti välisnäitused Vilniuses, Riias, New Yorgis, Washingtonis, Pariisis, Prahas, Helsingis, Brüsselis ja Pariisis.

1944. aastal pääses Kurrik pagulusse Saksamaale ja edasi USAsse, kus jätkas rahvakultuuri traditsioonide aktiivse hoidjana eksiilkogukonnas kuni surmani 1960, teadustööd paguluses kahjuks jätkata ei õnnestunud.