Eesti Vabadussõda,
november 1918 – veebruar 1920.
Jätkame Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu sirvimist.
Näituse neljandas osas on 1., 2., ja 3. diviisi väeosade postitemplid.
Sõjaväe esimese organisatsioonikava panid kokku kindralid Andres Larka ja Aleksander Tõnisson juba Saksa okupatsiooni ajal Soomes maapaos viibides. Teades meie üldist välispoliitilist olukorda, ei osatud siis ette näha sõda Nõukogude Venemaaga. Sõjaväeorganisatsiooni loomisel arvestati rahuaja nõudeid. Kava nägi ette ühe diviisi asutamist järgmises koosseisus: diviisi juhatus, 6 jalaväepolku, 1 kuuepatareiline suurtükiväepolk, 1 neljaeskadroniline ratsaväepolk ja 1 inseneriväepataljon, kokku 487 ohvitseri, 79 sõjaväeametnikku ning 13 115 allohvitseri ja sõdurit.
13.11.1918 jõudsid Andres Larka ja Aleksander Tõnisson Soomest Tallinna ja mõni päev hiljem kiitis Ajutine Valitsus nende esitatud sõjaväeorganisatsiooni kava heaks. Diviisi ülemaks määrati kindralmajor Andres Tõnisson, staabiülemaks alampolkovnik Jaan Rink. Diviisi hakati tegelikult formeerima alates 21.11.2018, staap asus Tallinnas.
1. diviisi koosseisu polkude asukohad määrati järgmiselt: 1. jalaväepolk – Tallinn, 2. jalaväepolk – Tartu, 3. jalaväepolk – Võru, 4. jalaväepolk – Narva, 5. jalaväepolk – Rakvere ja 6. jalaväepolk Pärnu.
Vabadussõja alguseni oli siis jäänud seitse päeva.
28.11.1918 jõudis kindral Aleksander Tõnisson Narva, 1. diviisi staap jõudis rindele 12.12.1918.
Sõjavägede ülemjuhataja polkovnik Johan Laidoneri suulisel käsul 24.12.1918 nimetati 1. Eesti Brigaad ümber 2. Eesti jalaväe diviisiks. 2. diviisi staap asus Tartus. Selle ülemaks määrati polkovnik Ernst Limberg, staabiülemaks kapten Konrad Rotschild.
Eesti sõjavägede ülemjuhataja korralduse alusel kuulus 2. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda Tartu, Võru ja Petseri maakond.
Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga, mis anti välja 27.03.1919, moodustati 2. brigaadist 3. diviis juhatuse asukohaga Viljandis. 3. diviisi ülemaks määrati senine sisekaitse- ja kaitseliidu ülem kindral Ernst Põdder, staabiülemaks senine 1. diviisi staabiülem alampolkovnik Nikolai Reek.
3. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda kuulus Viljandi, Pärnu, Valga ja Volmari maakond. 14.12.1919 saadeti 3. diviis Viru rindele.
Väeosasid formeeriti ja paigutati ümber sõltuvalt sõja käigust ja vajadusest.
* * * * *
Head sirvimist!
Tööriistade realt infonupu alt leiate templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja Eve Aab
Konsultant Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fotograaf Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Eesti Wabaduse Sõda XI. 1918 – II. 1920. Terwishoidline osa. Tallinn: Sõjaväe Tervishoiu Valitsus, 1921.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Albreht, Jakob. Leheküljed Vabadussõjast. Kirjeldused ja mälestused Eesti Vabadusvõitluses. O.Ü. „Noor-Eesti Kirjastus“ 1922, J. Mällo trükk, Tartus.
Ajakiri Sõdur, nr 1/2, 1932; nr 47, 1924.
november 1918 – veebruar 1920.
Jätkame Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu sirvimist.
Näituse neljandas osas on 1., 2., ja 3. diviisi väeosade postitemplid.
Sõjaväe esimese organisatsioonikava panid kokku kindralid Andres Larka ja Aleksander Tõnisson juba Saksa okupatsiooni ajal Soomes maapaos viibides. Teades meie üldist välispoliitilist olukorda, ei osatud siis ette näha sõda Nõukogude Venemaaga. Sõjaväeorganisatsiooni loomisel arvestati rahuaja nõudeid. Kava nägi ette ühe diviisi asutamist järgmises koosseisus: diviisi juhatus, 6 jalaväepolku, 1 kuuepatareiline suurtükiväepolk, 1 neljaeskadroniline ratsaväepolk ja 1 inseneriväepataljon, kokku 487 ohvitseri, 79 sõjaväeametnikku ning 13 115 allohvitseri ja sõdurit.
13.11.1918 jõudsid Andres Larka ja Aleksander Tõnisson Soomest Tallinna ja mõni päev hiljem kiitis Ajutine Valitsus nende esitatud sõjaväeorganisatsiooni kava heaks. Diviisi ülemaks määrati kindralmajor Andres Tõnisson, staabiülemaks alampolkovnik Jaan Rink. Diviisi hakati tegelikult formeerima alates 21.11.2018, staap asus Tallinnas.
1. diviisi koosseisu polkude asukohad määrati järgmiselt: 1. jalaväepolk – Tallinn, 2. jalaväepolk – Tartu, 3. jalaväepolk – Võru, 4. jalaväepolk – Narva, 5. jalaväepolk – Rakvere ja 6. jalaväepolk Pärnu.
Vabadussõja alguseni oli siis jäänud seitse päeva.
28.11.1918 jõudis kindral Aleksander Tõnisson Narva, 1. diviisi staap jõudis rindele 12.12.1918.
Sõjavägede ülemjuhataja polkovnik Johan Laidoneri suulisel käsul 24.12.1918 nimetati 1. Eesti Brigaad ümber 2. Eesti jalaväe diviisiks. 2. diviisi staap asus Tartus. Selle ülemaks määrati polkovnik Ernst Limberg, staabiülemaks kapten Konrad Rotschild.
Eesti sõjavägede ülemjuhataja korralduse alusel kuulus 2. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda Tartu, Võru ja Petseri maakond.
Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga, mis anti välja 27.03.1919, moodustati 2. brigaadist 3. diviis juhatuse asukohaga Viljandis. 3. diviisi ülemaks määrati senine sisekaitse- ja kaitseliidu ülem kindral Ernst Põdder, staabiülemaks senine 1. diviisi staabiülem alampolkovnik Nikolai Reek.
3. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda kuulus Viljandi, Pärnu, Valga ja Volmari maakond. 14.12.1919 saadeti 3. diviis Viru rindele.
Väeosasid formeeriti ja paigutati ümber sõltuvalt sõja käigust ja vajadusest.
* * * * *
Head sirvimist!
Tööriistade realt infonupu alt leiate templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja Eve Aab
Konsultant Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fotograaf Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Eesti Wabaduse Sõda XI. 1918 – II. 1920. Terwishoidline osa. Tallinn: Sõjaväe Tervishoiu Valitsus, 1921.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Albreht, Jakob. Leheküljed Vabadussõjast. Kirjeldused ja mälestused Eesti Vabadusvõitluses. O.Ü. „Noor-Eesti Kirjastus“ 1922, J. Mällo trükk, Tartus.
Ajakiri Sõdur, nr 1/2, 1932; nr 47, 1924.
Tempel: 1-se DIWIISI STAAB / Kirjade jaoks
1. diviisi staap asus Tallinnas ja selle ülem oli alates 21.06.1919 kuni Vabadussõja lõpuni alampolkovnik Viktor Liivak.
ERM
1. diviisi staap asus Tallinnas ja selle ülem oli alates 21.06.1919 kuni Vabadussõja lõpuni alampolkovnik Viktor Liivak.
ERM
Narva peatänav
ERM
ERM
Tempel: 1-se DIWIISI STAAB / Kirjade jaoks
Viru rindel oli 1919. aasta augusti alguseks Eesti vägede all koos ingerlastega 400 täägi ja mõõgaga võitlejat, 146 kuulipildujat ja 39 suurtükki.
ERM
Viru rindel oli 1919. aasta augusti alguseks Eesti vägede all koos ingerlastega 400 täägi ja mõõgaga võitlejat, 146 kuulipildujat ja 39 suurtükki.
ERM
Issay Dobrowen (27.02.1891–9.12.1953), pianist, dirigent, helilooja
ERM
ERM
Tempel: 1-se DIWISI STAAB / Kirjade jaoks
- 1. diviisi ülem oli koos oma staabiga Narva kaitselahingute ajal Kreenholmi vabriku ruumides vaenlase kauglaske-suurtükkide pideva tule all.
ERM
Tempel: 1-se DIWIISI JNTENDANT
1. diviisi intendant oli alampolkovnik Tõnis Rotberg. 1.12.1919 määrati ta Sõjaväe Varustusvalitsuse ülema abiks.
ERM
1. diviisi intendant oli alampolkovnik Tõnis Rotberg. 1.12.1919 määrati ta Sõjaväe Varustusvalitsuse ülema abiks.
ERM
Tempel: 1-se DIWIISI JNTENDANT
1. diviisi intendatuur asus Tallinnas kuni Narva vabastamiseni (19.01.1919), siis viidi see üle Narva.
ERM
1. diviisi intendatuur asus Tallinnas kuni Narva vabastamiseni (19.01.1919), siis viidi see üle Narva.
ERM
Gruusia sõjatee
ERM
ERM
Tempel: 1-se DIWIISI JNTENDANDI WALITSUS / Kirjade jaoks
Rahvaväe varustamise korraldamiseks moodustati 21.11.1918 Varustusvalitsus, ülemaks määrati polkovnik Rudolf Reiman.
ERM
Rahvaväe varustamise korraldamiseks moodustati 21.11.1918 Varustusvalitsus, ülemaks määrati polkovnik Rudolf Reiman.
ERM
ERM
Tempel: 1-se Diwiisi Warustuse Ladu
1. diviisi intendandiladu ja vorstivabrik asusid Rakveres. Rindeladu oli Narvas ja tapakari
Soldinas.
ERM
1. diviisi intendandiladu ja vorstivabrik asusid Rakveres. Rindeladu oli Narvas ja tapakari
Soldinas.
ERM
Salons de Paris. Societè des Artistes Francais
Nuit claire dans le Finistère / Kuuvalge öö Finistere`is
ERM
Nuit claire dans le Finistère / Kuuvalge öö Finistere`is
ERM
Tempel: 1-se Diwiisi Tagawara Bataljon / Kirjadele
17.04.1919 nimetati 1. diviisi tagavarapataljon ümber Tallinna tagavarapataljoniks.
ERM
17.04.1919 nimetati 1. diviisi tagavarapataljon ümber Tallinna tagavarapataljoniks.
ERM
Tallinna värav, Pärnu
ERM
ERM
Tempel: 1-se Diviisi tagavara pataljon / Kirjadele
22.08.1919 nimetati Tallinna tagavarapataljon Tallinna tagavarapolguks.
ERM
22.08.1919 nimetati Tallinna tagavarapataljon Tallinna tagavarapolguks.
ERM