Mõtteloo professor Pärtel Piirimäega vestlevad Tartu Ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikateooria teadur Juhan Saharov ning ajaloo ja arheoloogia instituudi uusima ajaloo kaasprofessor Kaarel Piirimäe.
Piletid Piletilevist, samal päeval muuseumi kassast. Muuseumikaardiga prii.
Veebruaris tähistame Eesti vabariigi sünnipäeva, nii et seekord on keskmes Eesti iseseisvusega seotud teema.
Eesti teekond Nõukogude impeeriumist iseseisva riigini ning Euroopa Liidu ja NATO liikmelisuseni näib tagantjärele loomulik ja ainuvõimalik, ent tegelikult oli see poliitiliste ning ideoloogiliste valikute ja võitluste tulemus. Kuidas kujutati ette Eesti tulevikku perestroika ja glasnostiga alanud laulva revolutsiooni ajal? Need stsenaariumid, mis tundusid veel 1987. aastal väga julged ja innovaatilised, olid juba 1988. aasta lõpuks aegunud... Mis oli muutunud? Kuidas tekkis isemajandava Eesti idee? Kuidas kaasati teadlasi stsenaariumide koostamisse? Millised olid välispoliitilised valikud ja visioonid enne iseseisvuse taastamist? Milliste diplomaatiliste vahenditega loodeti iseseisvust saavutada ning mis olid Eesti peamised diplomaatilised sammud 1990–1991?
Kaarel Piirimäe kaitses 2010. aastal doktorikraadi Cambridge’i ülikoolis. Tema doktoritöö „Estonia, the Baltic Question and the 'Big Three' Allies in World War Two“ käsitles Balti riikide käekäiku Teise maailmasõja diplomaatilises keerises. Suur osa tema teadustegevusest on keskendunud Eesti ja Balti riikide rollile 20. sajandi rahvusvahelises süsteemis. Piirimäe teadusartiklid on pälvinud laialdast tunnustust ning ta on juhtinud mitmeid teadusprojekte, mis uurivad Eesti kogemusi sõdade, okupatsioonide ja rahvusvaheliste kriiside ajal.
Juhan Saharov kaitses 2021. aastal doktorikraadi Johan Skytte instituudis. Tema doktoritöö „Majandusiseseisvusest poliitilise suveräänsuseni: leiutades "isemajandamist" Eesti NSV-s” pälvis 2021. aastal üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil peaauhinna. Ta on esinenud ettekannetega Stanfordi ülikoolis USAs ning ka Saksamaal, Tšehhis ja Poolas. Suur osa tema publikatsioone puudutab Eestit perestroika ja Nõukogude perioodil üldiselt.
Enne vestlusringi toimub giidituur püsinäitusel „Kohtumised“, kus vaatame asju, mis kõlavad kokku Eesti iseseisvumise ja identiteedi teemagaga. Jalutame Ajarajal läbi viimase kahe sajandi ja vaatame, millised märgid, esemed ja lood kannavad meie jaoks eestluse ideed: Eesti lipp, Tartu rahuleping, rahvuslik sümboolika, kirjandus. Kuidas neid märke luuakse ning kuidas need loovad edasi lugusid, mis kestavad põlvi?
Tuurile pääseb registreerimisega 46 kiiremat (vorm allpool). Vestlusringi on oodatud kõik huvilised, ka need, kes kuraatorituurile ei mahu!
Kogunemine muuseumi infoletis (A-sissepääs)
Ajakava
- 17.00 giidituur püsinäitusel „Kohtumised"
- 17.40 Vestlusring kohvikus Pööriöö (B-pool)
Ürituse piletiga pääseb kõikidele ERMi näitustele, nii et soovitame varem kohale tulla.