Hurda saal
A-sissepääs
Keset Liivi lahte asub väikene Ruhnu saar, kus sajandeid püsis väga omanäoline kudumistraditsioon. Kudumine oli selle saare naiste jaoks üks osa elamise viisist – nii sündisid keerukate viklikirjade ja üksnes Ruhnule omaste mustritega kindad, sokid, sukad ja kampsunid. Selle rahvakillu kultuuritraditsioonid Ruhnu saarel katkesid ootamatult, kui peaaegu kõik ruhnlased 1944. aasta sõjakeerises Rootsi ümber asusid. Kunagi kootud kirjad aga jäid, justkui möödunud aegade mälestus elust Ruhnu saarel.
Anu Pingi raamatu "RUHNU. Kirjad kudujate saarelt" esitlus ja ettekanne "Ruhnu kudumiskultuuri tavad ja saladused"
Anu teeb illustreeritud ettekande ligi 10 aastat kestnud Ruhnu kudumite uurimistööst ja selle tagamaadest, tuues välja kudujate ja ka etnograafide jaoks põnevaid nüansse ja avastamisradu, mis raamatus sellise põhjalikkusega käsitlemist ei leia. Kuidas Ruhnu naised tegelikult kudusid? Milline näeb välja üksnes Ruhnu saarel kootud sokikand? Kuidas Ruhnus ringselt kooti? Milline on Ruhnu roos? Kes on need inimesed, kes Ruhnu esemeid on Rootsi ja Soome muuseumitesse andnud? Neile ja mitmetele teistelegi küsimustele saab vastuse 10. mail ERMis toimuval raamatuesitlusel.
Raamatus on põhjalik ülevaade kõigist Ruhnu traditsioonilistest kudumitest ning ka õpetused nende kudumiseks, alates sellest, kuidas kududa sõrmkindaid, sukki või sokke kuni selleni, kuidas teha lõiget või arvutada silmuseid Ruhnu kampsunite kudumiseks. Ühtekokku 120 mustrit on võetud erinevates muuseumites ja erakogudes olevatelt vanadelt Ruhnu kinnastelt, poolkinnastelt, sokkidelt, sukkadelt ja kampsunitelt.
Raamatu fotodel kutsume teid rändama Ruhnu saarele, ka kudumitele saatjaks olevad rõivad on kavandatud ja õmmeldud Ruhnule mõeldes.
Hoiame Ruhnu moodi kududes alles selle saare kunagiste naiste osavuse ja ilumeele!
Raamatu andis välja Saara Kirjastus