Pilt: Berta Jänes

Külalisnäitus ajalehe kodustest taaskasutusviisidest

Reede, 01. november 2024

*

Näitus "Igapäevane kasutus” tõestab, kuidas ajalehte pea piiramatult rakendada.

Näituse keskmes on ajaleht ja selle taaskasutus, mis ulatub kaugemale pelgast kokkuhoiust ja peegeldab inimese leidlikkust. Näitus, mille on loonud Tšiili kollektiiv Cosas Maravillosas, julgustab fotode, videote ja esemete kaudu mõtlema loovuse, kultuurilise identiteedi ja vastutustundliku tarbimise üle, pakkudes lõbusat äratundmisrõõmu.

31. oktoobril käisid konverentsi „Sustainability in Practice: DIY Repair, Reuse and Innovation” raames ERMis ka näituse kuraatorid Tomás Errázuriz ja Ricardo Greene. Kuraatorite sõnul on näituse eesmärk ärgitada inimesi taaskasutamise kõrval ka taasmõtestama. „Eesti ja Tšiili lähiajaloos on perioode, mil säästlikkus oli tingitud defitsiidist, nappusest. Seetõttu on jätkusuutlikkuse teemad mõnelegi eemaletõukavad – need seostuvad vaesuse ja kasinusega,“ ütleb Greene.
Samas toovad nad välja, et ka jõukad inimesed kasutavad asju säästlikult, kui see on neile mugav ja praktiline. Näiteks tegutseb Tšiilis jäätisetootja, kes ei pakenda enam jäätist odavasse plastmassi, sest inimestel on kombeks toitu pakendites hoida ja seda mikrolaineahjus soojendada. „Tootja võtab siin vastutuse toote elukaare eest. Mõeldakse protsessides, mitte puhaskasumis,“ märgib Errázuriz ja lisab, et nii nagu ajalehtede puhul suhtutakse nende otstarbesse vabalt ja loovalt, peaksime seda tegema ka teiste esemetega.

„Jätkusuutlikkuse puhul räägitakse palju õigusest ise oma asju parandada (right-to-repair), kuid peaksime tarbijana eeldama ka, et tooted on muudetavad (right-to-repurpose),“ sõnab Errázuriz. Äriloogika kohaselt peaks toodetel olema võimalikult vähe kasutusviise, kuid ajalehtede puhul näeme, et need ei ole ju mitte kuidagi kasulikud. Ka äri on võimalik kohandada tänapäeva vajadustele vastavaks. „Kujutage näiteks ette, et IKEA teeks mööblit, mis on nagu lego – kui tahan, võtan diivani lahti ning teen sellest hoopis kummuti või riiuli. Kui mingi tükk jääb puudu, saan selle kodulehelt tellida ja mul ei ole seega vaja tervenisti uut eset. Tootja äri jätkub ning tarbija saab mitmefunktsionaalse toote.“ Ka Greene leiab, et tooted võiksid tulevikus omavahel ühilduda, ent arvab, et impulss peab tulema rohujuuretasandilt.

Kuraatorid on kaardistanud enam kui 180 viisi, kuidas ajalehti kasutada. Kõige põnevamana toovad nad välja ravitsemise, näiteks ajalehepaberi asetamise imiku laubale luksumise vältimiseks. „Täiskasvanute peal see ei töötavat. Ja öeldakse, et kasutada tuleb sellist osa, kus on ka trükimust peal,“ ütleb Errázuriz.

Esemete eluiga pikeneb ja lüheneb ootamatul viisil. Pudelikorkidest võib teha laua, patja võib kasutada sääskede tapmise relvana ning plastpudeli saab läbi torgata ja dušina kasutada. Taaskasutatavate esemete kuningaks võib aga pidada just ajalehte. Vanapaberile võib anda uue elu koduse puhastusvahendi, isolatsioonimaterjali, dekoratsiooni või muuna – loovust saab siin rakendada piiramatult. Näitus on mõtlemapanev teekond loovuse, disaini, igapäevaelu ja jätkusuutlikkuse radadel. Väljapaneku aluseks on Tšiili kollektiivi Cosas Maravillosas uuring aastatel 2017–2020. Ühtlasi seatakse vaataja ette huvitav küsimus, kas ja kuidas erinevad ajalehtede kasutusviisid Eesti ja Tšiili kodudes.

„Igapäevane kasutus“ ilmestab ajalehe näitel, kuidas taaskasutus on midagi palju enamat kui pelgalt majanduslik kokkuhoid – see on inimese loomuomane viis käituda oma keskkonnas leidlikult ja praktiliselt. Kui varem pöörduti taaskasutamise juurde vajadusest, siis tänapäeval on see pigem vastureaktsioon tarbimisühiskonnale.

Näitus on avatud muuseumi A-fuajees ja kõigile külastajatele prii sissepääsuga.