Uued avastused eesti rahvarõiva ajaloos: triibuseelikutele eeskuju andnud kangad tulid 18. sajandil Inglismaalt
Neljapäev, 20. märts 2025
Seminari saab jälgida ka veebis
Kiuanalüüsid ja ajaloolised allikad näitavad, et Eestis on kantud triibuseelikuid, mille ostukangas pärineb Inglismaalt. Reedesel ERMi teadusseminaril tutvustatakse, milliste uute teadmisteni on ostukangaste uurimine viinud.
Eesti Rahva Muuseumi nooremteadur ja TÜ etnoloogia doktorant Tiina Kull tõestas, et, vähemalt nelja muuseumikogudes leiduva triibuseeliku valmistamiseks on kasutatud ostukangast, mis pärineb Ida-Inglismaa piirkonnas asuvast ajaloolisest tööstus- ja kaubanduslinnast Norwichist. „Seal toodeti luksuslikku täisvillast callimanco -kangast, millest on Eestis säilinud vähemalt 15 eset või kangakatket, sealhulgas neli seelikut ja üks põll,“ ütleb Kull. Oma reedeses ettekandes räägib ta lähemalt sellest kangast ning sellest, kuidas ja millal see kangas Eestisse jõudis. „Callimanco termin jookseb ajaloolase Hannes Vinnali uuritu põhjal arhiiviandmetest läbi juba 18. sajandi alguses. Inglismaa kangatööstus- ja mereajaloolase Michael Nixi uuringud näitavad, et selle kanga tootmise ja Läänemere idakaldale viimise kõrgaeg jääb 18. sajandi lõppu.“
Kanga päritolu määramine
Olles rahvarõivaid mitmeid aastaid uurinud, jäi Kullile silma, et ostukangaid puudutab vaid väga väike osa siiani tehtud uurimustest. „Aimdus, et muuseumis leiduvate seelikute kangas võib olla Norwichist pärit, oli olemas. Seda on Põhjamaades uuritud ning fotod ühest Victoria ja Alberti muuseumi kogus olevast Norwichi kanganäidiste kataloogist on üsna laialt levinud,“ sõnab Kull. Aimdusele leidis ta kinnitust kahe uurimismeetodi toel. „Kõigepealt uurisin väga põhjalikult meie muuseumides olevaid esemeid. Kaardistasin koe, koetiheduse, kangapaani laiuse, lõngade kiukoostise ning selle, kas kiu pinnal on jääke kangaste apreteerimisest ehk läigestamisest. Võrdlesin saadud andmeid Norwichi kangastega.“
Lisaks koondas ta kokku fotod kõikidest olemasolevatest ajaloolistest Norwichi kanganäidiste kataloogidest. „Võrdlesin sealsete triibukangaste väljalõigetega Eesti muuseumides olevate kangaste triibumustri kordusi. Leidsin neli sellist eset, mille triibumustril on väga täpne või peaaegu täpne vaste olemas Norwichi kataloogides. See kinnitab, et siinsedki kangad on sarnaselt mujal Läänemere ümbruses säilinud esemetega pärit Norwichist,“ ütleb Kull.
Uurimine jätkub
Kulli sõnul on üsna vähe teada, kuidas uhke kangas talurahvani jõudis. „Me ei tea, kes seda kangast siin ostis, sest me ei ole talletanud Eestis elanud kõrgklassi olmekultuuri, ega kogunud muuseumidesse nende tekstiile. Meie muuseumide loomine tõukus rahvuslikust ärkamisest ning seetõttu on kogutud peamiselt eestlaste esemeid, folkloori ja mälestusi. Siinne kõrg- ja keskklass rääkis aga saksa keeles. Mujal Läänemere ümber, näiteks Hollandis ja Rootsis, on tehtud uurimusi, mis viitavad, et triibuline callimanco oli justnimelt jõukama keskklassi kangas.“
Tiina Kulli ettekanne teadusseminaril „Triibud enne ja pärast ehk callimanco-kangas ja eestlaste triibuseelik“ leiab aset 21. märtsil kell 15 ERMi Rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse auditooriumis ja veebis. Sündmus on kõigile tasuta.
Link YouTube’i otseülekandele: https://www.youtube.com/live/fXLZUDbYcAI