Tartu linn on välja valinud 2020. aasta säravaimad Tartu kultuurivaldkonna esindajad. Aasta kultuuriorganisatsiooni kategoorias on kolme nominendi hulka koos TYPA ja teatriga Vanemuine arvatud ka Eesti Rahva Muuseum.

Milline oli 2020. aasta ERMile?

2020. aasta algas suurüritustega. ERMis toimus suurejooneliselt nii EV100 aastapäeva tähistamise pidulik lõpetamine kui tähistati Tartu rahu sajandat aastapäeva. Koolidele korraldatud „Ajarännak 1920“ võttis osa üle 3000 õpilase.

Kevadise eriolukorra tõttu sulgusid muuseumiuksed publikule pea kaheks kuuks, ära jäid planeeritud üritused, rahvusvaheline aastakonverents, rahvusvaheliste võrgustike kohtumised, tellitud programmid ja ekskursioonid, Eestisse ei saabunud välispraktikandid. Tekkinud situatsioonis tuli leida lahendusi olukorraga kohanemiseks – koostati pea 20 veebituuri (eesti, vene keeles), loodi 10 veebinäitust ning koolidele distantsõppeks muuseumitunnid. ERM teadurid reageerisid kiiresti ja alustasid COVID-19 seotud argielu materjali kogumisega märtsis, jätkates kogumiskampaaniatega ka sügisel.

Suvel läks täiel määral käima digiteerimisprojekt. 2023. aastaks peaks olema üle Eesti digiteeritud 33% muuseumite kultuuripärandist.

Suvine ja sügisene hooaeg oli ERM täidetud suurte rahvusvaheliste üritustega, suurim neist Rally Estonia. Muuseumi külastas 2020. aastal peaaegu 100 000 inimest enam kui 70 riigist. Peamiseks huviobjektiks olid püsi- ja vahetuvad näitused (sh koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga avatud ning 2020. aasta Tartu Aasta Tegu parimate hulka valitud muinasjutunäitus „Elas kord“), kultuuri- ja haridussündmused (üle 300), haridusprogrammid (ligi 400) ja ekskursioonid (ligi 300). Kindlasti väärib väljatoomist koos Kudujate Koopiaklubiga loodud maailma suurim Muhu sukkade näitus „Meie argipäeva vidussepidamise aeg“.
Aasta teine pool tõi meile mitu olulist tunnustust. ERMi kultuurikursus „Ela eestlaste elusid“ sai tunnustuse „Tartumaa aasta õpitegu 2020“ täiskasvanuhariduse valdkonnas ning ERM nomineeriti Muuseumirott 2020 auhindadele muuseumihariduse edendaja kategoorias, muinasjutunäitusega „Elas kord“ ja väliseesti materjalide kogumise teemaga.

Aasta lõpus selgitas Riigikogu kultuurikomisjon välja 11 riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekut, mille seast järgmisel poolaastal lõplik valik teha. Komisjoni esmasesse valikusse jäi ka Anu Raua keskus ehk meie sõsara, Heimtali muuseumi, arendus.

Aasta lõpus võeti rohkem luubi alla ERMi hübriidkonverentside teenuse arendamine ning tehakse ettevalmistusi nii „Muuseum koju kaasa“ pileti käivitamisele kui ERMi kodulehe kättesaadavaks tegemiseks vaegnägijatele.

Uudise foto muinasjutunäituselt, autor Kadri Valsberg.