EHTEKUNSTNIK ANU PAALI NÄITUS
Näitus oli avatud Heimtali muuseumis 1. juuli kuni 1. november 2019
„Eesti asi ehk puud olid, puud olid hellad velled ..."
Ehted 1979–2019
Eesti ühe omanäolisema ehtekunstniku Anu Paali näitusel „Puud olid, puud olid hellad velled” Heimtali muuseumis näeme tema loomingu paremikku alates 1980. aastatel valminud rinnanõelast „Rahvusorden” kuni puidust ehete komplektini, mis ta lõi sõlgede ja ordenite ainetel vahetult enne seda näitust.
Anu Paali eripära seisneb tema loomingu mitmekihilisuses ning samas terviklikkuses. Juba varases loometöös lähtub ta etnograafilisest ainesest, arendades oskuslikult edasi rahvuslikku traditsiooni meie ehtekunstis („Ringrist” jt). 1980. aastate lõpust alates muutub tema loomingus aktuaalseks maakivi, mille väljendusrikkust aitavad esile tõsta muud materjalid, olgu selleks siis raud või puu (sõled „Päike” ja „Kuu”, rinnanõelad risti ja musta ruuduga jt). Käsitluslaad muutub jõulisemaks, autor suudab väheste vahenditega saavutada täiusliku tulemuse.
Viimastel aastatel sobitab Paal põnevalt kokku fragmente meie looduslikust keskkonnast, eeskätt metsast, nii sõlemotiiviga, eri laadi vääriskividega kui ka muude panustega. Avaakordiks sel teemal oli meeldejääv installatsioon Kunstihoone näitusel „Idealistid” 2017. aastal.
Anu Paali loomingus saavad orgaaniliselt ühte meie rahvakunstist välja kasvanud ehe kui rahvuslik sümbol ja loodus kui osa meist endist. Nii tõlgendab ta oma ehtekunsti kaudu diskreetselt, kuid tundlikult Eestit ja eestlust.
Kahtlematult on Heimtali muuseum Eesti Rahva Muuseumi filiaalina suurepärane koht just sedalaadi loomingu eksponeerimiseks.
Keraamik Leo Rohlin
„Eesti asi ehk puud olid, puud olid hellad velled ..."
Ehted 1979–2019
Eesti ühe omanäolisema ehtekunstniku Anu Paali näitusel „Puud olid, puud olid hellad velled” Heimtali muuseumis näeme tema loomingu paremikku alates 1980. aastatel valminud rinnanõelast „Rahvusorden” kuni puidust ehete komplektini, mis ta lõi sõlgede ja ordenite ainetel vahetult enne seda näitust.
Anu Paali eripära seisneb tema loomingu mitmekihilisuses ning samas terviklikkuses. Juba varases loometöös lähtub ta etnograafilisest ainesest, arendades oskuslikult edasi rahvuslikku traditsiooni meie ehtekunstis („Ringrist” jt). 1980. aastate lõpust alates muutub tema loomingus aktuaalseks maakivi, mille väljendusrikkust aitavad esile tõsta muud materjalid, olgu selleks siis raud või puu (sõled „Päike” ja „Kuu”, rinnanõelad risti ja musta ruuduga jt). Käsitluslaad muutub jõulisemaks, autor suudab väheste vahenditega saavutada täiusliku tulemuse.
Viimastel aastatel sobitab Paal põnevalt kokku fragmente meie looduslikust keskkonnast, eeskätt metsast, nii sõlemotiiviga, eri laadi vääriskividega kui ka muude panustega. Avaakordiks sel teemal oli meeldejääv installatsioon Kunstihoone näitusel „Idealistid” 2017. aastal.
Anu Paali loomingus saavad orgaaniliselt ühte meie rahvakunstist välja kasvanud ehe kui rahvuslik sümbol ja loodus kui osa meist endist. Nii tõlgendab ta oma ehtekunsti kaudu diskreetselt, kuid tundlikult Eestit ja eestlust.
Kahtlematult on Heimtali muuseum Eesti Rahva Muuseumi filiaalina suurepärane koht just sedalaadi loomingu eksponeerimiseks.
Keraamik Leo Rohlin