Näitus oli avatud kuni 18.03.2018.

Näituse lähtekohaks on, et juba ajal, mil talurahvas hakkas rahvarõivaste igapäevasest kandmisest loobuma, muutusid need inspiratsiooni allikaks tekstiilikunstis ja eriti rõivadisainis. Nii juba terve sajandi on neid ilusaid, eestlastele omaseid ja tuttavaid mustreid tekstiilikunstis jätkuvalt kasutatud. Kuid nad on endas alati kandnud sügavamat sõnumit – nad on olnud osa rahvuslikust propagandast, aidanud vastu panna võõrale ideoloogiale või tõstnud rahvuslikku uhkustunnet ja manifesteerinud eestlaseks olemist.

Näitusel on väljas 134 mannekeeni. Suuremalt jaolt on esindatud üksikesemed (näiteks kleit, kampsun, pluus, mantel, vest), mitte rõivakomplektid, nagu traditsiooniliste rahvarõivaste puhul tavaks. Domineerivad naisterõivad, sest meestemoes on  rahvuslikud elemendid väga vähe levinud.
 

Näitusel on esindatud neli tähtsamat perioodi: Eesti Vabariik kuni 1940, Nõukogude Eesti, Välis-Eesti ja taasiseseisvunud Eesti ja vanimas osas näeme ka mõnd rahvarõivalt disainrõivale ülemineku komplekti. Varasemate ajajärkude disain on anonüümne ja/või harrastuslik, uusimas perioodis on esindatud juhtivate rõivadisainerite autorilooming (näiteks Kristina Viirpalu, Katrin Kuldma, Arne Niit, Lilli Jahilo, Aldo Järvsoo, Piret Puppart, Zoja Järg, Katre Arula jt).

Näituselt leiab rahvuslikke rõivaid massimoest kõrgdisainini, argikasutust kõrvuti pidulikkusega.

Kuraator: Riina Reinvelt
Kujundaja: Liina Unt
Produtsent: Reet Mark
 

Näitus jääb avatuks kuni 18.03.2018