Kodalukkude näitus
Näitus annab ülevaate juba muinasajal kasutusele tulnud puidust ukselukkudest. Iga kodalukk on unikaalne autorieksemplar, sest iga talumees tegi oma uksele luku ise. Varieeruvad materjalid, mõõtmed ja proportsioonid. Tööpõhimõte on aga kõigil üks: raskusjõu toimel lukustusdetailide riivistamine.
Kuraator Heidi Solo:
Kodalukkude kasutamise juured Eesti alal ulatuvad tõenäoliselt viikingiaega, nii et nendel lukkudel on seljataga umbes 1000 aastat ajalugu. Paraku kadus nende kasutamise komme umbes 100 aastat tagasi ja nii me ei mäletagi enam, millised need olid.
Olen viis aastat kodalukke uurinud ning leidnud, et tegemist on huvitava valdkonnaga – iga tegija on pannud neisse lisaks oskustele ka oma mõttemaailma kajastavat infot. Kõik lukud on isikupärased nii süsteemi kui ka materjali poolest.
Näituse kavandamise käigus selgus, et mitmel pool leidub veel tänapäevalgi töökorras ja kasutatavaid kodalukke taluaitade ustel. Nii sai koostöös Eesti Rahva Muuseumiga ette võetud välitööd Hiiumaal, kus osalesid lisaks mulle ERMi kollektiivist produtsent Kata Maria Metsar, näituste juht Kristjan Raba ja filmimees Maido Selgmäe. Saime sellelt ekspeditsioonilt palju teadmisi – seda kajastab ka teleriekraanil nähtav lühifilm.
Museaalide valimisel ERMi puidukogust lähtusin põhimõttest, et kõik süsteemiomapäraga eksemplarid oleks esindatud. Koostöös lukuspetsialist Aivar Piirisillaga tutvusime enne ERMi kogus olevate kodalukkude ja eripäraste riivlukkudega. Arvestasin, et näitusel oleks kajastatud erinevas mõõdus ning eri puuliikidest valmistatud lukud. Ometi jäi kripeldama kaks lukku, Kodavere ja Vastseliina, mida oleks tahtnud rahvale vaatamiseks välja tuua, kuid paraku jäid need minu eelistustest lähtuvalt rahvale fondiriiulilt välja võtmata. Kodavere lukust on säilinud vaid koda ja ma valmistasin vastava info põhjal kojas töötava kaheteljelise riivi külastajale näppimiseks. Vastseliina luku puhul ahvatles vaid selle väline vorm, aga süsteemilt ning puiduliigi poolest osutus see laialt levinud lahenduseks ja ei sobinud seega näituse kontseptsiooniga.
Miks leiab näituselt riivlukke? Neid kasutati mitmel pool paralleelselt kodalukuga ukse siseküljel selle turvamiseks.
Minu valmistatud kodalukud on mõeldud külastajatele proovimiseks, et tunda oma käega, kuidas toimib raskusjõud nende avamisel.
Näitusestendid valmisid koostöös metallispetsialist Toomas Turmanni ning puidumehe Rein Reinpõlluga.
Kodalukkude näitus on avatud Heimtali muuseumi lahtioleku aegadel kuni 30. novembrini 2020. NB! Palun võta kaasa mask ja kasuta seda Heimtali muuseumi külastades!
Kui keegi on kohanud tänapäeval kasutuses olevaid kodalukke, siis palun võtke ühendust minuga: heidi@magicdesign.ee, tel 529 5366
Kuraator Heidi Solo:
Kodalukkude kasutamise juured Eesti alal ulatuvad tõenäoliselt viikingiaega, nii et nendel lukkudel on seljataga umbes 1000 aastat ajalugu. Paraku kadus nende kasutamise komme umbes 100 aastat tagasi ja nii me ei mäletagi enam, millised need olid.
Olen viis aastat kodalukke uurinud ning leidnud, et tegemist on huvitava valdkonnaga – iga tegija on pannud neisse lisaks oskustele ka oma mõttemaailma kajastavat infot. Kõik lukud on isikupärased nii süsteemi kui ka materjali poolest.
Näituse kavandamise käigus selgus, et mitmel pool leidub veel tänapäevalgi töökorras ja kasutatavaid kodalukke taluaitade ustel. Nii sai koostöös Eesti Rahva Muuseumiga ette võetud välitööd Hiiumaal, kus osalesid lisaks mulle ERMi kollektiivist produtsent Kata Maria Metsar, näituste juht Kristjan Raba ja filmimees Maido Selgmäe. Saime sellelt ekspeditsioonilt palju teadmisi – seda kajastab ka teleriekraanil nähtav lühifilm.
Museaalide valimisel ERMi puidukogust lähtusin põhimõttest, et kõik süsteemiomapäraga eksemplarid oleks esindatud. Koostöös lukuspetsialist Aivar Piirisillaga tutvusime enne ERMi kogus olevate kodalukkude ja eripäraste riivlukkudega. Arvestasin, et näitusel oleks kajastatud erinevas mõõdus ning eri puuliikidest valmistatud lukud. Ometi jäi kripeldama kaks lukku, Kodavere ja Vastseliina, mida oleks tahtnud rahvale vaatamiseks välja tuua, kuid paraku jäid need minu eelistustest lähtuvalt rahvale fondiriiulilt välja võtmata. Kodavere lukust on säilinud vaid koda ja ma valmistasin vastava info põhjal kojas töötava kaheteljelise riivi külastajale näppimiseks. Vastseliina luku puhul ahvatles vaid selle väline vorm, aga süsteemilt ning puiduliigi poolest osutus see laialt levinud lahenduseks ja ei sobinud seega näituse kontseptsiooniga.
Miks leiab näituselt riivlukke? Neid kasutati mitmel pool paralleelselt kodalukuga ukse siseküljel selle turvamiseks.
Minu valmistatud kodalukud on mõeldud külastajatele proovimiseks, et tunda oma käega, kuidas toimib raskusjõud nende avamisel.
Näitusestendid valmisid koostöös metallispetsialist Toomas Turmanni ning puidumehe Rein Reinpõlluga.
Kodalukkude näitus on avatud Heimtali muuseumi lahtioleku aegadel kuni 30. novembrini 2020. NB! Palun võta kaasa mask ja kasuta seda Heimtali muuseumi külastades!
Kui keegi on kohanud tänapäeval kasutuses olevaid kodalukke, siis palun võtke ühendust minuga: heidi@magicdesign.ee, tel 529 5366