Näituse idee nr 3 „Aafrika antiiksed esemed: maskid, figuurid, puidust kammid ja kuninglikud ehted“
Näituse idee nr 4 „Kaasav elu“
Näituse idee nr 5 „Elektriarvestid meie kodus läbi aegade"
Näituse idee nr 6 „Metshaldjate lood“
Näituse idee nr 7 „Rooversum"
Näituse idee nr 8 „Kõik me oleme pärit lapsepõlvest“
Näituse idee nr 9 „Aeg"
Näituse idee nr 10 „KOOR – Eesti grafiti“
Näituse idee nr 11 „Lastekirjanik Tiina Kilkson“
Näituse idee nr 12 „Meie teeme nii"
Näituse idee nr 13 „Isa, ma lasin endale linnu teha"

Ema ja laste ühistegevus köögis, näituse teemadeks ravimtaimede kogumine-kuivatamine, looduskosmeetika valmistamine, maalimine, keraamika. „Meie kodune nõiaköök“ toob vaatajani killukese Eestimaa taluköögist ja põnevatest tegemistest, mida hubase pika köögilaua taga koos tehakse. Köök ei ole pelgalt koht, kus pottide-pannidega sahmitakse, toitu hoitakse ning süüakse. Köök on maja süda, kus toimub palju muud põnevat – just siin pika laua taga on hea midagi ühiselt teha. Mõned näited peres traditsiooniks saanud tegevustest: savist pottide, vaaside, taldrikute ja tasside voolimine ning ahjus põletamine, akrüülvärvidega maalimine eri lõuenditele, ravimtaimede korjamine, vihtuteks sidumine ja köögiahju kohale kuivama panemine, et hiljem mõnusalt raviteed juua ja kodust looduskosmeetikat (seepi, vannisoola jms) valmistada.

Nõukogude aeg tänapäevases vaatevinklis. Näitus pakub vaatajale kunstielamust, mis äratab mitmete meediumite kaudu nostalgilisi mälestusi ajast, kui me veel Nõukogude Eestis elasime. Tolleaegseid esemeid otseselt ei eksponeerita, aga igas töös on kasutatud mingi elemendina kunagise kalatööstuse kui kollektiivse elukorralduse sümboli territooriumilt leitud materjale. Kunstiteostesse tõstetuna loovad need uusi tähendusi ja aitavad meenutada aega, mil plaanimajandus ja reeglitele allutatud elu oli normaalsus.

Abielupaar Annika ja Gilbert Asamoah Jones toovad külastajani maskid ja figuurid, mis pärinevad mitmelt Aafrika hõimult. Eksponeeritud on Ashanti hõimu ehted, kangad, puidust kammid ja kunglikud riided koos aksessuaaridega Ghanast.
Lisaks saab näha Baule, Punu, Ligbi, Dani, Bwa figuure ning eraldi väljapanek hõlmab šamaani rituaalseid esemeid ja voodoo-nukke. Meeleolu annavad videod festivalidest ja Ashanti kuningast ning ajaloolised fotod rituaalidest, kus on näha, kuidas maske kanti.


 

Tallinna Ülikooli üliõpilasrühmade loodud õppevahendid erivajadustega lastele kui interdistsiplinaarne kasutajakeskse disain. Mitme eriala üliõpilased kasutasid oma teadmisi, et luua õppevahendeid, puuteraamatuid ja mänge, mis arvestavad erivajadustega. Näituseprogramm osalussaalis on mõeldud õpetajatele, lapsevanematele, disaineritele ja teistele huvilistele, pakkudes inspiratsiooni, tutvustades loomeprotsessi ja ideid või põhimõtteid. Esemed on valminud ülikooli ELi projekti raames ja neid on võimalik kasutada ka muuseumiõppes.
 
Tutvuda saab audiolisadega ja äpi toetatud puuteraamatutega „Pesupäev”, „Pese hambaid!”, „Pese käsi!” ja „Võlupintsel”. Raamatutel „Mutionu pidu”, „Inetu pardipoeg”, „Kõige ilusam lill” ja „Aastaajad” on ka laiem õppefunktsioon – need on esitatud eesti, vene ja inglise keeles, et arendada keeleõpet. Uudsena hooldusõppes loodi äpid, mille abil on võimalik õppida tundma koduloomi. Tahvelarvutit, mobiiltelefoni ja smart-äppe saavad kasutada nii hooldusõppe õpilased kui ka väikelapsed tänupilt-kommunikatsioonis. Lisaks interaktiivsetele lahendustele on saalis tunnetussein, mängusein jms.



 

Nostalgiat: kas teie mäletate, milline oli elektriarvesti teie kodus enne kaugloetavat arvestit? Näitusel on võimalik tutvuda elektriarvestitega. Lisaks meenutame, kuidas elektrit varastati, ja toome teieni lugusid naljakamatest seikadest seoses elektritööga, samuti on teemaks elektriohutus. Videolood autorilt.


 

Ühe metshaldja inimlikud kogemused ja õppetunnid. Metsajumalanna tütar on sündinud Eesti metsadesse, et kaitsta siinset loodust ja kõike elavat, eelkõige inimesi. Selleks peab ta aga esmalt inimeseks olemist mõistma, nii tema kehalist kui ka psühholoogilist olemust. Ta vaatab, kogeb ja õpib, kuidas inimene iseenda ja ümbritsevaga suhestub, ning jätab selle põhjal maha sõnu, pilte ja helisid, mis võiks iga metsaavarustesse eksija soovi korral jälle rajale tagasi juhatada. Näitusematerjaliks on fotod, digimaalid, heli.


 

Üksi habras, kimbus kange!
2019. aastal sündis mardilaadal maailma suurim rookroon, mille valmistamisel lõid kaasa kümned ja sajad inimesed. Väikestest geomeetrilistest elementidest kasvas võimas vorm, mis kuulutab talguvaimu ja koostegemise vägevust. „Rooversum“ näitab kohaliku pilliroo ilu ja muutumismänge rookroonidest kuni mööblini. Näitus toob välja Eesti rookoondislaste tööd rahvusvahelise 100 päeva projekti raames (100 päeva alates 7. aprillist 2020) . Näituse külastajad saavad osa ühise ilmasamba ehitamisest. Rookroonid on mitmel pool Eestis olnud pidupäevakultuuri osa. Näitusel on videod pilliroo lõikamisest ja töötlemisest ning lühikesi õppevideosid ja fotosid rookroonide valmistamisest, lisaks kiirendusega video maailma suurima rookrooni valmistamisest. On ka töönurk koos juhendite ja materjalidega. Soovime võimalusel eksponeerida ka ERMi kogus olevaid vanu roo- ja õlekroone koos lugudega.

Eesti kaisuloomade meistrite looming – esimene ühisnäitus.
Esitleme parimaid taieseid ja haruldasi eksemplare erakollektsioonidest. Näitame selle kunsti stiile alates klassikalisest kaisukarust kuni natuur- ja fantaasiastiilis mõmmikute ning muude loomadeni välja. Tutvustatakse Eesti kaisukarumeistrite lugusid, samuti Teddy-karu üle 100-aastast ajalugu ja seda, kuidas ning millest on tehtud üks klassikaline kaisukaru. 

Näitus hõlmab nelja teemat: filosoofia, elu, kunst, keel.
Kasutame ekraane ja pilte/fotosid. Mängulisem osa: kell, mis jookseb tagurpidi; stopper, mida külastaja vajutab, silmad kinni, kui on möödunud 10, 20, 30, 60 sekundit; või näiteks 29. veebruaril sündinud inimesed. Aeg subjektiivse tundena, lühivideod: üks inimene koob, teine vaatab telefoni, kolmas ootab rongi, neljas magab jne. Infotahvel Saamimaa aastaaegadega, Aasia ajatunnetus, maailmakaart ajatsoonidega jms.
 

Eesti grafiti lugu 90. aastate lõpust tänapäevani.
Idee on kaasata aktiivseid Eesti kunstnikke, kes on tegutsenud alates 90. aastate keskpaigast kuni 2020. aasta lõpuni. Eesmärk on näidata, et grafiti pole lihtsalt vandalismiakt – toome esile selle kunstilise poole. Räägime lahti väljendid, mida tegijad kasutavad (mis vahe on näiteks tagil, pommil ja muralil või mida tähendab end-to-end). Teema kokkuvõtlikult: grafitijoonistajate elustiil ning grafiti osa tänapäeva kunstis.
Tahame näidata, mis peitub mahajäetud hoonete seinte vahel. Kaasatud on artistid üle Eesti: Bandit, Riku, Mora, Toze, Maku, Sänk, rühmitused EKS, PACS, SELJO126, Original Skillz jpt.


 

Lastekirjanik Tiina Kilksoni loomingu ja tänukirjade näitus. Tänukirjad president Toomas Hendrik Ilveselt, Kersti Kaljulaidilt, e-kiri Taani kuningannalt, kiri Rootsi printsilt, Rootsi kuningannalt, Hollandi kuningannalt, Inglismaa hertsoginnalt, Norra kroonprintsessilt ja Guinessi rekordi taotlusavaldus. Tiina Kilksoni raamatud algavad kõik P-, T-, K-, R-, S-, L-, M- või N-tähega ja on kirjutatud alliteratsioonis. Esemeteks on tänukirjad, raamatud, lauamängud, meedias ilmunud kirjutised ja fotod.

Näituse teema: inimene ja teda ümbritsev maailm psüühilise erivajadusega inimese silmade läbi. Välja on pandud psüühiliste erivajadustega inimeste teosed. Eksponeeritud on maalid ja maalidel kujutatud tegelased käsitöökujudena. Tööde teemaks on inimene ja kõik, mis teda ümbritseb: linn, loodus ja loomad, just nii nagu seda kogevad ja näevad psüühilise erivajadusega inimesed. Ühe osa moodustab ka nukuteater käsitsi tehtud käpik- ja marionettnukkudega. Nukkudega saavad külastajad ennast kohapeal proovile panna ja tunda end erilise nukuteatri näitlejana. Eriilmelisi mõtte- ja tajuhäireid on võimalik kogeda mänguliselt nukkude abil. Seintel ja voldikutena on selgitavad tekstid.


 

Tätoveerimine Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal. Tätoveerimise kultuur Eestis nagu mujalgi Euroopas on täis müüte ja vääritimõistmist, alustades James Cooki reisidega ning lõpetades uskumusega, et tätoveerimine oli levinud ainult kriminaalide seas. Ajalugu näitab, et see oli tavaks paljude rahvaste ja sotsiaalsete klasside seas. Näitus keskendub tätoveerimisele Nõukogude okupatsiooni ajal (aastail 1944–1991), põhiliseks väljundiks fotod, millele on lisatud tutvustavad tekstid. Piltidel on dokumenteeritud Eestis elavate rahvuste ja eri taustaga inimeste Nõukogude võimu perioodil tehtud tätoveeringud, kuna neid kandev põlvkond hakkab kaduma ja koos nendega ka tükike Eesti ajalugu. Omamoodi taas vaataja ette toodud „Karikakramäng“ on näituseprojektina nagu etnograafiline uurimus. Fotod on esitatud kronoloogilises järjekorras iga kümnendi kohta eraldi.