Minevikust tulevikku: 55 aastat nahakunsti õpet Tartus
Näitusega „Minevikust tulevikku” tähistab Kõrgema Kunstikooli Pallas nahadisaini osakond 55. juubelit ja järjepidevat professionaalset nahakunsti õpet Tartus. Sünnipäeva puhul on avatud näitus Eesti Rahva Muuseumi B-fuajees.
Nahadisaini osakonna eelkäijaks on Tartu Kunstikoolis 1964/65. õa. avatud jalatsite modelleerimise ja naha kunstilise kujundamise eriala. 2000. aastast jätkub õpe kõrghariduse tasemel, algselt nahakunsti ja 2005. aastast nahadisaini ja restaureerimise erialana.
Osakonna fondis on kauneid teoseid, mis on aastaid end silmale nähtamatuna hoidnud. Nüüd on aeg nii kujutletav kui reaalne tolm teostelt puhuda ja need vaatajate ette tuua. Näitus on üles ehitatud teekonnana minevikust tänapäeva. Siin saab jälgida, kuidas nahadisaini osakonna õppurid on läbi aastate vastu võtnud õppejõudude poolt edasi antud traditsioonilisi nahatöö oskusi, kombineerides neid uuendustega, mida tehnoloogia areng kaasa on toonud.
Väljapanek annab ülevaate arengusuundadest erinevatel aastakümnetel. Algusperioodil domineerivad tundliku joone ja värviharmooniaga kujundatud köited ja karbid. 1990ndatel aastatel muutub kujundikeel jõulisemaks, värvid erksamaks. Avardub tööde temaatika, näeme palju dekoratiivobjekti valdkonda liigituvaid lahendusi. Kavandatakse nii kindla otstarbega laekaid, kui ka uudse vormiga objekte, mille väärtust praktiline kasutatavus ei määragi. 2000ndatel aastatel lisandub uusi teadmisi erinevatest köitmisviisidest, tihti saadakse inspiratsiooni ajaloolistest köitestruktuuridest. Klassikaliste nn. prantsusköidete kõrval, mida iseloomustab vastupidavus ja väärikus, luuakse mängulisema lahendusega töid, kus esmatähtis on idee uudsus.
Kõrgema Kunstikooli Pallas nahadisaini osakonna kauaaegse õppejõu ja professori Rutt Maantoa sõnul on viimastel kümnenditel üliõpilastel võimalus valida kas disaini või restaureerimise suuna süvendatud õpe: “See kajastub ka näituse väljapanekus. Näha saab pilkupüüdvat aksessuaaridisaini – erineva vormi- ja materjalikasutusega ridiküle, kotte, kindaid, jalatseid ja rõivaid, mida eksponeerime nii vitriinides kui ka fotoetüüdidena seinal.“
Nahadisaini osakonna eelkäijaks on Tartu Kunstikoolis 1964/65. õa. avatud jalatsite modelleerimise ja naha kunstilise kujundamise eriala. 2000. aastast jätkub õpe kõrghariduse tasemel, algselt nahakunsti ja 2005. aastast nahadisaini ja restaureerimise erialana.
Osakonna fondis on kauneid teoseid, mis on aastaid end silmale nähtamatuna hoidnud. Nüüd on aeg nii kujutletav kui reaalne tolm teostelt puhuda ja need vaatajate ette tuua. Näitus on üles ehitatud teekonnana minevikust tänapäeva. Siin saab jälgida, kuidas nahadisaini osakonna õppurid on läbi aastate vastu võtnud õppejõudude poolt edasi antud traditsioonilisi nahatöö oskusi, kombineerides neid uuendustega, mida tehnoloogia areng kaasa on toonud.
Väljapanek annab ülevaate arengusuundadest erinevatel aastakümnetel. Algusperioodil domineerivad tundliku joone ja värviharmooniaga kujundatud köited ja karbid. 1990ndatel aastatel muutub kujundikeel jõulisemaks, värvid erksamaks. Avardub tööde temaatika, näeme palju dekoratiivobjekti valdkonda liigituvaid lahendusi. Kavandatakse nii kindla otstarbega laekaid, kui ka uudse vormiga objekte, mille väärtust praktiline kasutatavus ei määragi. 2000ndatel aastatel lisandub uusi teadmisi erinevatest köitmisviisidest, tihti saadakse inspiratsiooni ajaloolistest köitestruktuuridest. Klassikaliste nn. prantsusköidete kõrval, mida iseloomustab vastupidavus ja väärikus, luuakse mängulisema lahendusega töid, kus esmatähtis on idee uudsus.
Kõrgema Kunstikooli Pallas nahadisaini osakonna kauaaegse õppejõu ja professori Rutt Maantoa sõnul on viimastel kümnenditel üliõpilastel võimalus valida kas disaini või restaureerimise suuna süvendatud õpe: “See kajastub ka näituse väljapanekus. Näha saab pilkupüüdvat aksessuaaridisaini – erineva vormi- ja materjalikasutusega ridiküle, kotte, kindaid, jalatseid ja rõivaid, mida eksponeerime nii vitriinides kui ka fotoetüüdidena seinal.“
Eraldi grupina on eksponeeritud posterid nahkobjektide restaureerimisest. Nende põhjal on vaatajal võimalik mõista restaureerimisprotsessi ja saada aimu naha- ja paberikonservaatori tööst.
Näituse koostasid ja kujundasid Rutt Maantoa, Kristel Suigussaar ja Rene Haljasmäe. Plakat - Rein Maantoa. Tänud: Vallo Nuust, Andres Kahur, Taaniel Tambet, Reet Mark, Tiit Sibul, Lauri Tamm, Silli Peedosk, Gerda Retter, Märt Puusta, Evelin Kõur, Kullake-Aleksandra Kask, Netty Muld, Riina Raudson, Maila Käos ja Pallase Meediaosakond.
Näitus on avatud Eesti Rahva Muuseumi B-fuajees 4. novembrist 2020 - 3. jaanuarini 2021 (ajutiselt suletud 9. - 13. detsember 2020). Näitusele pääseb ERMi A-fuajeest, soetada tuleb galeriinäituste pilet (4 eurot).
Näituse koostasid ja kujundasid Rutt Maantoa, Kristel Suigussaar ja Rene Haljasmäe. Plakat - Rein Maantoa. Tänud: Vallo Nuust, Andres Kahur, Taaniel Tambet, Reet Mark, Tiit Sibul, Lauri Tamm, Silli Peedosk, Gerda Retter, Märt Puusta, Evelin Kõur, Kullake-Aleksandra Kask, Netty Muld, Riina Raudson, Maila Käos ja Pallase Meediaosakond.
Näitus on avatud Eesti Rahva Muuseumi B-fuajees 4. novembrist 2020 - 3. jaanuarini 2021 (ajutiselt suletud 9. - 13. detsember 2020). Näitusele pääseb ERMi A-fuajeest, soetada tuleb galeriinäituste pilet (4 eurot).
Täiendav info: Rutt Maantoa 55572499.