Konkursile „Oma näitus 2025" esitatud tööd

Eesti Rahva Muuseumil on tavaks osalussaalis eksponeerida näituseid, mille autoriks on inimesed, organisatsioonid või kodanikuühendused, kes igapäevaselt muuseumitöö või näituste kureerimisega ei tegele.

2024. aastal laekus konkursile 7 ideed, millest edasi rahvahääletuse vooru pääses 5.
Võiduidee, millest 2025. aasta jooksul vormub näitus, selgub rahva häält kuulates.
Kõigil on võimalik anda hääl oma lemmikideele kuni 31. oktoobrini (k.a) siin. Võitja kuulutame välja 2024. aasta novembrikuu alguses.

NB! Küsime hääletaja e-aadressi, kuna ühelt e-aadressilt saab anda ühe hääle. Pärast hääletust e-aadressid ERMi süsteemist kustutatakse.

Näituse idee nr 1. „Inimeseks olemise ürgsus“
Näituse idee nr 2. „Raamatuloomad“
Näituse idee nr 3. Entsüklopeediad: Diderot'st ja Hermannist Vikipeediani
Näituse idee nr 4. „Sõnad Hinges“ / “Soul words“
Näituse idee nr 5. „Joone lood“

Idee nr 1 – „Inimeseks olemise ürgsus“

Loodushelide ja -kujunditega luulenäitus inimeseks olemisest

Eestlased on alati loodusest hingekosutust otsinud. Rabaskäik võib mõjuda kui meelerahu imeravim ja mets olla meile palvetamiseks omasem pühakoht kui kirik. Inimestena sünnime osaks loodusest, ometi mõtiskleme läbi elu oma olemuse, kuuluvuse ja õige koha üle.

Loodushelide ja -kujunditega luulenäitus viib teekonnale läbi soolaste meretuulte, lumiste laante ning õitsevate niitude, et jagada praegusel ajal inimeseks olemise mitmetahulisust meie ürgseimas kodus.

Loodushelidega luulenäitusel saavad kokku tänapäevane elufilosoofiline mõtisklus kõikide oma inimeseks olemise murede, rõõmudega ja küsimustega tõmmates selge vana hea (mõnede eranditega) riimluule kuue, mida ehivad Eestimaa mered, metsad, linnud, põllulilled – kõik, mida kodumaisest loodusest leida võib. Inimene on osa loodusest, ometi on tänapäeva kiirustavas maailmas ebaõiglaselt vähe aega selle nautimiseks nii, et me oma eluviisiga nii teineteist kui ka loodust ei häiriks. Loodus, mis võiks meid toetada, ravida, aidata leida vastuseid vastamata küsimustele ja tekitada kuuluvustunde on korraga justkui siinsamas lähedal, ent samal ajal kättesaamatult kaugel.

Näitus on üles ehitatud ruumi dekoreerimisele maksimaalsel hulgal loodusest leitavale materjalile, et tekitada looduses viibimise tunnet külastajas. Saal on jaotatud kolmeks, kus inimene kõnnib suunatult läbi sügisese raba, lumise metsa, kevadise laane ja niidu ning jõuab välja mere äärde. Ettemääratud rajal ripuvad seintel luuletused, mis antud atmosfääri ja interjööriga sobituvad just looduselementide ja teemade poolest. Luuletuste juures on QR koodid, kus ühe koodi puhul saab kuulata loodusheli ja lugeda ise luuletust ning teise koodi puhul on loodusheli koos sisse loetud luuletusega ehk inimene saab valida. Luuletusi on näitusel umbes 30.
Rajad on arvestatud nii laiad, et liikuda saab ka ratastooliga. Näitus on ka vaegnägijate sõbralik, sest luuletusi saab QR koodi skanneerides (või mõnda muud sarnast tehnilist lahendust kasutades) ka kuulata.

Idee nr 2 – „Raamatuloomad“

Näitus kutsub kaasa mängima ning hängima meie kirjanduses suureks kirjutatud koertega

Üheskoos ERMi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Kirjanike Liiduga korraldatakse internetihääletus meie kirjanduses kõige armastatuimate koerte väljaselgitamiseks ja seejärel nende eksponeerimiseks ERMi osalussaalis. Nublu, Lotte, Pitsu jpt tulevad laste kõrvale läbi näituse lastesuuruses. Iga inimene saab läbi nende lapsepõlve tagasi minna. Koerad on kasside kõrval meie kõige armastatuimad koduloomad.
Näitusel kasutatakse erinevaid tekste, helisid ja esemelisi vahendeid. Toimuvad kohtumised koertest kirjutanud kirjanikega, kutsutakse koole esitama lühinäidendeid koertest. Eraldi on multimeedia nurgake, kus saab vaadata multifilme meie koertest ning õppida „koera keelt“.

Idee nr 3 – Entsüklopeediad: Diderot'st ja Hermannist Vikipeediani

Entsüklopeediate ajalugu, tänapäev, tulevik; kust need tulevad ja miks, kuidas need toimivad ja mis neist edaspidi saab

Näitus tutvustab:
* entsüklopeediate minevikku, olevikku ja tulevikku;
* Eesti entsüklopeediate kogemusi ja võimalusi;
* Vikipeedia toimimist ja sõsarprojekte;
* Eesti vikiprojekte: eesti Vikipeedia, Vikisõnastik, Vikitekstid, Vikiõpikud, Vikitsitaadid ning võro Vikipeedia;
* interaktiivses osas varajasi digientsüklopeediaid, vikiprojektidega seotud rakendusi ja mänge;
* entsüklopeediate rolli ühiskonnas, teaduses ja majanduses ning suhteid autoriõiguse, tsensuuri ja tehisaruga.

Sektsioon A kirjeldab postritel Euroopa uusaegse entsüklopeediatraditsiooni kujunemist ja sellel põhinevate entsüklopeediate tänapäevast seisu. Postrid tutvustavad klassikalisi entsüklopeediaid William Chambersi “Cyclopediast” ja Diderot’ “L’Encyclopédie’st” Brockhausi ja Larousse’i, Encyclopedia Britannica ja lõpuks veebientsüklopeediateni. Illustratsioonidel ja lühipostritel kirjeldatakse entsüklopedistide kaitsepühakut Sevilla Isidorust, Diderot deklareeritud põhimõtteid entsüklopeediakirjutamisel, erientsüklopeediate traditsiooni (erialased, piirkondlikud, temaatilised jms), mõnd olulisemat entsüklopedisti ning entsüklopeediaid ilukirjanduses ja kunstis (nt Isaac Asimovi Asumi-sarjas).

Sektsioon B hõlmab Eesti entsüklopeediate ajalugu, hetkeolukorda ja võimalikku tulevikku. Postrid tutvustavad eestikeelseid paberentsüklopeediaid alates Karl August Hermannist ja “Eesti Entsüklopeediast” üle ENE, ENEKEse ja uue EE kuni TEA projektini välja. Illustratsioonid ja lühipostrid kirjeldavad Eesti silmapaistvamaid entsüklopediste (sh K. A. Hermann, Gustav Naan, Hardo Aasmäe), Eesti erientsüklopeediate tava (tõlkelised ja omaentsüklopeediad Eesti põllumajandusest Tallinna entsüklopeediani) ning eestikeelsete (paber)entsüklopeediate tulevikuvõimalusi.

Sektsioon C põhiteemaks on Vikipeedia. Postrid tutvustavad Vikipeedia ajalugu, selle toimemehhanisme ja vikipedistide motivatsiooni, Wikimedia liikumist ning Vikipeedia sõsarprojekte (Wikiquote, Wikiversity, Wikisource, Wikibooks, Wikispecies, Wikivoyage, Wiktionary, Wikidata, Wikifunctions, Wikinews, Wikimedia Commons), samuti Eesti vikiprojekte, mille seas on eestikeelsed Vikipeedia, Vikisõnastik, Vikitekstid, Vikiõpikud, Vikitsitaadid ning võrokeelne Vikipeedia. Illustratsioonidel ja lühipostritel kirjeldatakse mõningaid Eesti tuntumaid vikipediste, Eesti vikipedistide MTÜ-d Wikimedia Eesti, Eesti vikiprojektide kohta maailma mastaabis ning Kesk- ja Ida-Euroopa regionaalses koostöös.

Sektsioon D avab entsüklopeediate laiemat tähendust. Postritel käsitletakse entsüklopeediate rolli teaduse ökosüsteemis teadusinfo ühe olulisema vahendajana ühiskonnale, entsüklopeediaid kui infoühiskonna teadmusmajanduse üht alusstruktuuri ning entsüklopeediate võimalikku saatust tulevikus. Illustratsioonid ja lühipostrid kujutavad globaalsete veebientsüklopeediate seoseid autoriõigusega (sh vabakasutuslitsentse), tsensuuriga ja tehisaruga.

Sektsioon E on raamaturiiul, kus saab tutvuda maailma ja Eesti tuntumate üld- ja erientsüklopeediatega ja Vikipeedia teemaliste trükistega (nagu nt Saksamaal avaldatud üheköiteline Vikipeedia-leksikon). Riiuli üks funktsioon on suunata külastajad liikuma mööda päripäeva kulgevat spiraali ümber saali.

Sektsioon F jaguneb sektoriteks. Laudadel on arvutites Microsoft Encarta, Vikipeedia internetivaba kohaliku koopia ning mänguliseks andmeparanduseks loodud Wikidata Game. Laudade vahel on õdus lugemisnurgake, entsüklopedisti töölaud raamatute jm materjalidega ning võimaluse korral raamaturatas kui entsüklopedisti tööks ülimalt kasuliku mitmeekraanilise arvuti varauusaegne analoog.

Lisaks kasutatakse kujunduses Vikipeedia fotovõistlustel silmapaistnud pilte kultuuripärandist, loodusmälestistest, teadusest jms ning Vikitsitaatidest pärinevaid teemakohaseid tsitaate. Seinaekraanidel kuvatakse rakendusi, mis kujutavad ülemaailmset uute artiklite lisandumist pildiliselt ja muusikana, ning videomaterjali.

Vitriinides on võimaluse korral vanemad entsüklopeediad Tartu Ülikooli Raamatukogu kogudest, mõned ajaloolised digientsüklopeediad ja Vikipeediaga seotud multimeediamaterjalid (nagu nt Ukraina vikipedistidega koostöös avaldatud vabakasutuslitsentsiga ooperisalvestuste CD ja globaalses Lõunas levitamiseks mõeldud Vikipeedia internetivaba väljalase mälupulgal).

Idee nr 4 – „Sõnad Hinges“ / “Soul words“

Lugemise jõud ja tunded / The power and emotions of reading

Näituse keskmes on armastus lugemise vastu ning kuidas raamatud kujundavad meie mõtteid, tundeid ja maailmapilti. Raamatu lugemine on justkui teekond. Iga loetud raamat jätab jälje lugeja südamesse ja hinge, avades uusi maailmu ja võimaldades eneserefleksiooni.

Näitus „Sõnad hinges“ uurib fotode, kunstiteoste, raamatu väljavõtete, heliinstallatsioonide ja raamatu taaskasutuse tehnikate kasutamise kaudu, kuidas raamatud puudutavad meie hinge, kujundavad meie tundeid ja mõtteid, ning kuidas see emotsionaalne kogemus võib meid muuta ja suunata läbi elu. Teisest küljest, tõstatab näitus ka küsimuse „Mis saab raamatutest pärast lugemist?“ Kas raamatu riiulisse panemisel või raamatukokku tagastamisel on veel teisigi võimalusi, kuidas raamatuid enda elus tähtsal ja erilisel kohal hoida?

Näituse idee on sügavalt mõtisklev ja emotsionaalne, tuues esile lugemise võlu ja selle mõju inimese hingeelule. Näitus kutsub inimesi mõtlema, kuidas lugemine on mõjutanud nende elu ja tundeid. See on teekond enesereflektsiooniks, kus iga külastaja võib leida endale olulise seose kirjandusega ja avastada, kuidas sõnad on kujundanud nende sisemaailma ja suhtumist elusse. Näitus julgustab jagama lugemiselamusi, tuues esile lugemise võimsa mõju nii ühiskonnas kui ka individuaalsel tasandil. Samas tõstatab näitus ka küsimuse: mis saab raamatutest pärast lugemist? Kas see puudutus jääb vaid inimese hinge, samal ajal kui raamat ise jääb aastakümneteks riiulile tolmuma? Kas raamat liigub edasi sõbrale, tagastatakse raamatukokku või saab sellele anda uue elu ja hingamise muul moel?

Näitus on üles ehitatud kui lugemise teekond. Külastaja alustab näitust, valides raamatu vastavalt oma vanusele ja elukogemusele. See osa näitusest kajastab eestlasi fotodel (lugejate portreed) ja nende mõtteteri ning noppeid raamatutest. Teekonnal saab kuulda heliinstallatsioone või näha videoid, mis kujutavad raamatu lugemist. Külastajale tekitatakse võimalus tõepoolest astuda „raamatusse sisse“ ja võtta aega mõtisklemiseks (elussuuruses hiidraamatu installatsiooni nurk).
Näitus kutsub külastajaid aktiivselt osalema, muutes selle isiklikuks ja meeldejäävaks kogemuseks. Näituse südameks on suur taaskasutatud materjalidest valmiv süda, mille täiendamisse saab iga külastaja oma panuse anda. Iga külastaja võib kirjutada paberile oma lemmiktsitaadi, mõttetera või katkendi raamatust, mis on teda puudutanud, või meisterdada/voltida juhendi järgi väikese elemendi ja kinnitada see suure rippuva südame külge.

Enne näituse lõppu jõuab külastaja osani, mis paneb mõtlema, millised võimalused on füüsiliste raamatutega pärast nende lugemist. Selles näituse osas on väljapanek erinevatest tehnikatest ja võimalustest, mida vanad raamatud endas pakuvad.

Idee nr 5 – „Joone lood“

Kaasaegne köitekunst

Näituse „Joone lood” keskmes on kaasaegne raamatu köitmise kunst.

Osa köiteid tõukuvad traditsioonilistest köitmisviisidest, teised on eksperimentaalsed köitevormid, mis suunavad lugejat küsima selle järele, kuidas raamatuid loetakse. Raamatutesse kirjutatud lood on eksperiment jutustada lugu joone kaudu, vältides sõna ja semantikat, kuid jäljendades ja visualiseerides kirjalike tekstide struktuuri. Vaatajal on võimalus neid jooni tõlgendada ning leida üles see joon, mis mõtlema ja tundma paneb.

Idee autor selgitab: „Loengud kirjandusteadusest Tartu ülikoolis õpetasid mind kirjutatud teksti osadeks lahti võtma, mis võimaldas selgemini näha selle keelelisi ja ülesehituslikke elemente. Kõrgemas kunstikoolis Pallas õppisin ideed edasi andma joone kaudu.“ Näituse „Joone lood“ teosed toovad need kaks väljendusviisi, kirjutatud sõna ja joone, kokku. Kirjutatud sõna traditsioon annab näituse teostele vormi ehk raamatu, ja joon raamatutele sisu. Nii saavad raamatud täis erinevaid jooni – üksikuid, kiireid, paralleelseid, sirgeid, venivaid, ristuvaid, laiuvaid, lõpmatuid, katkendlikke, diagonaalseid, hargnevaid, läbipaistvaid, lähenevaid, looklevaid. Näitusel eksponeeritud raamatud on eksperiment jutustada lugu joone kaudu, vältides sõna ja semantikat, kuid jäljendades ja visualiseerides kirjalike tekstide, nagu romaan, novell või luuletus, võimalikke struktuure. Vaatajal on võimalus neid jooni lugeda ja tõlgendada ning nagu kirjutatud teksti puhul leida üles see, mis kõnetab, korda läheb, mõtlema ja tundma paneb.

Osa raamatuid teostatakse rakendades traditsioonilisi köitmisviise nagu Kreeka köide, prantsusepärane köide, pikapisteline köide, Jaapani köide, voldikköide. Suurema osa näitusest moodustavad aga eksperimentaalsed köitevormid. Ka kaasaegne köitekunst maailmas kombineerib ja arendab järjest enam edasi traditsioonilisi tehnikaid. Selle tulemuseks on visuaalselt huvitavad köitetõlgendused.

Näitus „Joone lood“ uurib köidet läbi köitetraditsiooni esitades väljakutse raamatu harjumuspärasele kasutusviisile. Näitus eksponeerib raamatut kui kunstiobjekti ning tõstatab küsimuse sellest, milline raamat üldse olla võib. Nii jõuavad näitusele ka sellised köited, mida küll riiulisse või öökapile panna ei saa, aga mis vastutasuks paistavad läbi, voltuvad laiali või rullivad torusse.
Joonte kirjutamiseks kasutan erinevaid vahendeid ja köidete teostamiseks erinevaid materjale nii
kaante kujundamisel, konstruktsioonis kui sisuplokiks. Raamatute kaanekujundus peegeldab raamatus esitatud lugu ning konstruktsioon ja sisubloki materjali valik joone iseloomu. Näitusel on plaanis kasutada erineva raskusega pabermaterjali, aga ka pleksiklaasi, pvcd, korki, puitu ja teisi materjale. Erinevate materjalide kasutamine on vajalik saavutamaks tervik, kus sisu ja vorm teineteist toetavad või esile toovad.

Näituse eesmärk on elavdada köitekunsti kultuuri just Lõuna-Eestis. Näitusel on võimalik tutvuda Eesti kaasaegse ja eksperimentaalse köitekunstiga. Näitusele on oodatud köiteeriala üliõpilased ja professionaalid ning igas vanuses inimesed, keda huvitavad raamatud ja lugemine. Näitus on vajalik köitekunsti arengu toetamiseks, aga ka laiemalt eriala kaasajastamiseks.

Teksti suurus

Rea vahe

Kontrastsus