Postiajaloost on teada, et pärast Saksa okupatsioonivägede lahkumist novembris 1918 asutati Viru Maavalitsuse korraldusel Rakvere postkontor, mis asus endise Tsaari-Venemaa postkontori ruumides (samades ruumides oli ka Saksa Ob. Ost’i postkontor).
Rakvere postkontori juhataja Aleksander Torn leidis kontori kõrvalruumidest veneaegseid ristpaela linte (panderolliribasid), postkaarte ja tervikasju, millel mark oli juba peale trükitud. Äsja asutatud Eesti Postivalitsus oli saatnud mõned korraldused, aga nende käest ei olnud veel lootust saada Eesti marke ega ka luba anda välja kohalikke marke. Nii pöördus A. Torn maavalitsuse poole saamaks luba trükkida üle veneaegsed ristpaela lindid. Selle loa ta sai.
Kiiresti lasti Rakveres Margarethe Levmanni trükikojas üle trükkida ühe- ja kahekopikalised ristpaela lindid uute väärtustega:
10/2 kop – 173 tk
15/2 kop – 402 tk
20/2 kop – 137 tk
35/1 kop – 26 tk
Ületrükk oli kolmerealine: Eesti / (Rakvere) / ja uus väärtus.
Neid kleebiti markidena kirjadele, postkaartidele ja teistele postisaadetistele.
Villem Eichenthali erikataloog „Eesti“, mis ilmus aastal 1962, märgib „Rakvere“ margi ilmumispäevana 16. novembrit 1918 ja kehtivuse viimaseks päevaks 27. novembrit 1918. Leidub aga ka kirju ja marke, mis on tembeldatud hiljem, kas postiametniku tähelepanematuse või siis „sõpruse“ tulemusena.
Nagu enamik kohalikke väljaandeid, nii ei ole ka „Rakvered“ spekulatsioonimaigust vabad. Filatelistid hakkasid nende markide peale jahti pidama ja nende hinnad tõusid kiiresti. Eesti Postivalitsus ei tunnustanud „Rakveresid“ ametliku käskkirjaga, vaid võttis nende ilmumise ainult teatavaks.
„Rakvered“ on kohalik väljaanne, nii on neid ka suuremates postmarkide kataloogides märgitud.
Lisaks ristpaela lintidele varustati ületrükkidega veel endise Vene posti tervikasju. Tervikasju trükiti kokku 11 erinevat liiki. Neist kaks postkaarti (10/3 kop ja 10/5 kop) ja üks liik frankoümbrikke (15/7 kop) trükiti üle Nikolai Erna trükikojas kaherealiselt: EESTI / uus väärtus (kas 10 või 15 kopikat).
Sarnaselt „Rakvere“ kolmerealise ületrükiga on Margarethe Levmanni trükikojas varustatud ületrükiga kahte liiki postkaarte (10/3 ja 10/5 kopikat) ja kuut eri liiki frankoümbrikke (15/7, 15/15/7, 15710, 15/14, 15/20 ja 15/20 kopikat).
Eesti Filatelistis nr 10 (1965) kirjutab Heldur Alver: „Rakvere margid on väga haruldased.“
Head vaatamist!
Tööriistade realt infonupu alt leiab postiajaloolist ja ajaloolist taustainfot.
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Ivi Tammaru
Kasutatud kirjandus:
Rakvere postkontori juhataja Aleksander Torn leidis kontori kõrvalruumidest veneaegseid ristpaela linte (panderolliribasid), postkaarte ja tervikasju, millel mark oli juba peale trükitud. Äsja asutatud Eesti Postivalitsus oli saatnud mõned korraldused, aga nende käest ei olnud veel lootust saada Eesti marke ega ka luba anda välja kohalikke marke. Nii pöördus A. Torn maavalitsuse poole saamaks luba trükkida üle veneaegsed ristpaela lindid. Selle loa ta sai.
Kiiresti lasti Rakveres Margarethe Levmanni trükikojas üle trükkida ühe- ja kahekopikalised ristpaela lindid uute väärtustega:
10/2 kop – 173 tk
15/2 kop – 402 tk
20/2 kop – 137 tk
35/1 kop – 26 tk
Ületrükk oli kolmerealine: Eesti / (Rakvere) / ja uus väärtus.
Neid kleebiti markidena kirjadele, postkaartidele ja teistele postisaadetistele.
Villem Eichenthali erikataloog „Eesti“, mis ilmus aastal 1962, märgib „Rakvere“ margi ilmumispäevana 16. novembrit 1918 ja kehtivuse viimaseks päevaks 27. novembrit 1918. Leidub aga ka kirju ja marke, mis on tembeldatud hiljem, kas postiametniku tähelepanematuse või siis „sõpruse“ tulemusena.
Nagu enamik kohalikke väljaandeid, nii ei ole ka „Rakvered“ spekulatsioonimaigust vabad. Filatelistid hakkasid nende markide peale jahti pidama ja nende hinnad tõusid kiiresti. Eesti Postivalitsus ei tunnustanud „Rakveresid“ ametliku käskkirjaga, vaid võttis nende ilmumise ainult teatavaks.
„Rakvered“ on kohalik väljaanne, nii on neid ka suuremates postmarkide kataloogides märgitud.
Lisaks ristpaela lintidele varustati ületrükkidega veel endise Vene posti tervikasju. Tervikasju trükiti kokku 11 erinevat liiki. Neist kaks postkaarti (10/3 kop ja 10/5 kop) ja üks liik frankoümbrikke (15/7 kop) trükiti üle Nikolai Erna trükikojas kaherealiselt: EESTI / uus väärtus (kas 10 või 15 kopikat).
Sarnaselt „Rakvere“ kolmerealise ületrükiga on Margarethe Levmanni trükikojas varustatud ületrükiga kahte liiki postkaarte (10/3 ja 10/5 kopikat) ja kuut eri liiki frankoümbrikke (15/7, 15/15/7, 15710, 15/14, 15/20 ja 15/20 kopikat).
Eesti Filatelistis nr 10 (1965) kirjutab Heldur Alver: „Rakvere margid on väga haruldased.“
Head vaatamist!
Tööriistade realt infonupu alt leiab postiajaloolist ja ajaloolist taustainfot.
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Ivi Tammaru
Kasutatud kirjandus:
- Eesti Filatelist nr 11, 1970. Stockholm.
- Eesti Filatelist nr 3, 1957. New York.
- Eesti Filatelist nr 4, 1958. New York.
- Eesti postmargid ja tervikasjad. Kataloog 2008. Tallinn: Eesti Muinsuskaitse Seltsi filateeliatoimkond, 2008.
- Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986.
Vasakul hall 35-pennine ja paremal oliivroheline 35-pennine lillemustriga mark.
(Erakogu)
(Erakogu)
29.09.1919 kiri saadetud Tallinnast laevapostiga Helsingisse, sealt edasi Šveitsi. Laevaposti tsenseeriti punase kolmnurkse templiga, mis oli kasutusel 1919. aasta septembrist novembrini.
Kirjal on lillemustriga 15-kopikaline mark, mis on nii lõigatud kui hammastatud. Hammastusega 15-kopikalised margid on haruldased, eriti kirjal.
(Erakogu)
Kirjal on lillemustriga 15-kopikaline mark, mis on nii lõigatud kui hammastatud. Hammastusega 15-kopikalised margid on haruldased, eriti kirjal.
(Erakogu)
20.03.1919 kiri saadetud Tallinnast Soome Borgåsse (Porvoo). 35-penniste lillemustriga markide trükkimisel esines värvierinevusi. Halli tooni margid, eriti kirjal, on haruldased.
(Erakogu)
(Erakogu)
1.07.1919 kiri saadetud Tallinnast Stuttgarti. Kontrollitud Tallinnas, kirjal kolmnurkne tsensortempel S.K.
Sõjakontrolli (S.K.) tempel oli Tallinnas kasutusel alates 5.01.1919.
(Erakogu)
Sõjakontrolli (S.K.) tempel oli Tallinnas kasutusel alates 5.01.1919.
(Erakogu)
8.04.1919 tähitud trükitöö kiri Tallinnast Saksamaale Bornasse. Tähitud kirja (R-kiri) tempel numbritega, tsaariajal kasutusel olnud kuupäevatempel „Ревель“, nii Tallinna kui Soome sõjakontrolli tempel. Templile „Ревель“ on peale löödud esimene eestikeelne tempel „Tallinn“. Samuti on kirjal esimene eestikeelne R-tempel „Tallinn“.
(Erakogu)
(Erakogu)
9.12.1918. Postkaart on saadetud Eesti Vabadussõja alguses Tartust Riiga. Postkaardi saatmise tariif oli 5 kopikat.
(Erakogu)
(Erakogu)
1.01.1919 kohalik kiri. Tariifid muutusid 1.01.1919, postkaardi saatmine maksis 10 kopikat.
Kiri saadetud tariifide muutumise päeval.
(Erakogu)
Kiri saadetud tariifide muutumise päeval.
(Erakogu)
21.01.1919 siseriiklik kiri Viljandist (Фэллинь) Tallinna (Reval). Lillemustriga 35-penniste markide trükkimisel esines värvierinevusi. Kirjal tumepruun mark.
(Erakogu)
(Erakogu)
21.01.1919 siseriiklik kiri Viljandist (Фэллинь) Tallinna (Reval). Lillemustriga 35-penniste markide trükkimisel esines värvierinevusi. Kirjal tumepruun mark.
(Erakogu)
(Erakogu)