Rahvusromantiline vägi ajaloo haardes
Näitus oli avatud 1. oktoober 2016 kuni 28. mai 2017.
Kuidas saab ajalugu, kitsamalt rahvusromantilisi kunstiteoseid kasutada rahvustunde tekitamisel ning tugevdamisel? Missugustel aegadel pöördutakse kangelasliku mineviku, muinasaja, rahvuskultuuri poole?
äitusel sai näha rahvusromantismi erinevaid laineid eesti kunstis alates Ants Laikmaast ja Nikolai Triigist. Kõige rohkem loodi rahvusromantilist kunsti enne Eesti Vabariigi moodustamist. Näitusesaalides tegid siis ilma Oskar Kallis, Välko Tuul ja Balder Tomasberg. Rahvusromantiline teema rauges 1920ndatel aastatel, et siis uut hoogu saada Konstantin Pärtsi režiimi ajal. Rahvuslikke sümboleid ja kangelasi püüdis enda kasuks tööle panna ka vene okupatsioonivõim. 1970-ndatel aastatel algas Lennart Mere, Veljo Tormise ja Kaljo Põllu algatatud uuspaganlik liikumine.
Uuenduslik selle näituse puhul oli see, et esimest korda olid sajandi alguses loodud maalilised Kalevipojad asetatud kõrvuti 1980ndatel Epp-Maria Kokamäe, Jaak Arro, Lembit Sarapuu ja Leonhard Lapini jt loodutega.
Kuidas saab ajalugu, kitsamalt rahvusromantilisi kunstiteoseid kasutada rahvustunde tekitamisel ning tugevdamisel? Missugustel aegadel pöördutakse kangelasliku mineviku, muinasaja, rahvuskultuuri poole?
äitusel sai näha rahvusromantismi erinevaid laineid eesti kunstis alates Ants Laikmaast ja Nikolai Triigist. Kõige rohkem loodi rahvusromantilist kunsti enne Eesti Vabariigi moodustamist. Näitusesaalides tegid siis ilma Oskar Kallis, Välko Tuul ja Balder Tomasberg. Rahvusromantiline teema rauges 1920ndatel aastatel, et siis uut hoogu saada Konstantin Pärtsi režiimi ajal. Rahvuslikke sümboleid ja kangelasi püüdis enda kasuks tööle panna ka vene okupatsioonivõim. 1970-ndatel aastatel algas Lennart Mere, Veljo Tormise ja Kaljo Põllu algatatud uuspaganlik liikumine.
Uuenduslik selle näituse puhul oli see, et esimest korda olid sajandi alguses loodud maalilised Kalevipojad asetatud kõrvuti 1980ndatel Epp-Maria Kokamäe, Jaak Arro, Lembit Sarapuu ja Leonhard Lapini jt loodutega.
Kuraator: Reet Mark
Kujundajad: Tiit Pääsuke ja Mari Kurismaa, Graafiline disain: Mari Kaljuste
Tõlked: Kersti Unt, Penelope Piip ja Scriba OÜ
ERM tänab Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Viinistu Kunstimuuseumi, Tallinna Kunstihoonet, Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumeid, Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskust, Eesti Üliõpilaste Seltsi, Tallinna Reaalkooli, US Art OÜ-d ning kõiki erakogu omanikke.
Näitust toetas Eesti Kultuurkapital.