Tuuli Puhvel. Olmearheoloogia.

Näitus on ERMis avatud kuni 14. augustini 2020.

Asjad me ümber on kord noored, siis keskealised ja lõpuks vanad. Need pudenevad koost, muutuvad kasutuks või ei meeldi ühtäkki lihtsalt meile enam.

Kui ajahammas ja loodusjõud on äravisatud asjade või materjali kallal tublisti tööd teinud, tuleb esile nende uus ja salapärane võlu. Ning kui teraselt kuulata, vestavad nad lugusid – väga vaikselt.

Olen hobiolmearheoloogina proovinud mõned lood üles leida, kinni püüda ning klaasi ja tina abil nähtavaks vormida. Loodan, et värvilise valguse puudutus kiigutab need argised, vahest isegi tüütud ja ebameeldivad esemed või tegelased olmetasandilt poeetilisemasse mõõtmesse.

Suurejoonelisemalt väljendudes saaks seda vitraažiseeriat vaadata ka ühe rännakuna üle veelahkme, mis lahutab ilusat ja inetut või pidulikku ja argist, liikudes tasapisi loodu ühtsuse tunnetamise poole. Need tööd on valminud sel talvel detsembrist aprillini minu kodustuudios Tammelinnas.             

Suur tänu Kõrgemale Kunstikoolile Pallas, kus ma õppejõuna töötan, vaba semestri eest. Oli suur õnn keskenduda rahulikult ainult ühele ettevõtmisele. Tänan oma õpetajaid, eriti kunstiinstituudiaegset monumentaalkunsti õppejõudu Dolores Hoffmanni, kes pani mind oma värvika eeskuju ja sarmika keelega vitraažikunsti armastama. Need Tiffany tehnikas vitraažid ei oleks saanud sellised, kui Anne poleks maalitud tükke põletanud ja Jaak liivapritsitööd teinud. Aitäh! Tänu Katale nobedate näppude ja kaasaelamise ning Eerole nõu, jõu ja supikeetmise eest! Mul on väga suur rõõm ja au näidata oma töid nii väärikas kohas nagu Eesti Rahva Muuseum. Suur tänu selle eest!