Eeltöö ja iseseisvalt tutvumise materjalid muuseumitunni „Sündinud ENSVs“ juurde

ERMi Eesti püsinäitusel tegelevad nõukogude perioodi kajastamisega peamiselt kaks näituseosa – „Raudne eesriie“ Ajarajal ning „Paralleelilmade“ näitus. Meie muuseumitunni ja nõukogude võimuperioodi tajumise põhimärksõnaks ongi just seesama paralleelsus. Inimeste eluolus ja igapäevareaalsuses väljendus see viisil, et ametlikult räägitu ja näidatu ehk ametlik riiklik poliitika ja teadaanded ei läinud kokku inimeste argikogemuse ega reaalse elu olukordadega. Nõukogude propaganda taotles oma kodanike ideoloogilist ümberkasvatamist, mistõttu pidi jõudma kõikjale ühiskonnas. Ideoloogia roll Nõukogude ühiskonnas oli muuta ühiskond ühtlaseks, võimu suhtes truult käituvaks ja mõtlevaks. Ent inimeste eraelu ja igapäevane reaalsus rääkis üsna tihti hoopis risti vastupidi sellele, mida ametlikult ja riiklikult räägiti ja tehti. Nii kujuneski välja teatud paralleelmaailm – see, mis on ametlik-avalik ja see, mis on päris – eraeluline tegelikkus.

Veel üks olulisi põhimõtteid näituse sisu esitlemisel kajastub eesti püsinäituse üldpealkirjas „Kohtumised“. Selle pealkirjaga tahame külastajatele meenutada, et näitusega tutvudes võtavad nad kaasa oma kogemused ja teadmised inimeste argielust ning kohtudes näitusel pakutavate samade teadmistega astuvad sealsega pigem dialoogi ja arutellu, kui saavad „õiged ja valed vastused“. Sellest tulenevalt on ka eeltöö materjalid ja eriti sealsed kaldkirjas küsimused pigem järele mõtlema ärgitavad ja ei eelda konkreetseid „õigeid vastuseid.“

ENNE TUNDI

1. Osalejad võiks vestelda vanavanemate või vanematega nende elust ENSVs.

Meie näitustel ja seega ka muuseumitunnis leiavad kajastamist märksõnad nagu:

Põllumajandus – kolhoosielu, šeflus, kolhoosikeskused, hruštšovkad jms;

Kaubapuudus (defitsiit),  valikuvõimaluste puudus, tutvuste tähtsus ja vajamineva isetegemine;

Kokkupuuted muu maailmaga – raudne eesriie ja külm sõda;

Paraadid, koosolekud, miitingud ja kommunistlik ideoloogia;

„Piits ja präänik“ ehk kultuurielu, sotsialistlik võistlus ning pärgamine (aukirjad jms);

Poliitilis-ideoloogilised massiorganisatsioonid – pioneerid, kommunistlik partei jt;

Sõjamõjud, sõjaväeteenistus ja sõjaväekohustus;

Neist märksõnadest ei pea otseselt juhinduma – pigem on huvitav kas ja kuidas need vestlustes esinevad.

2. Iseseisvaks tutvumiseks õpilastele:

a) plakatikunstist „Kas pelgalt kaunid pildid või tugevad sõnumid?“

b) paari sõnaga propagandavõtteist

c) elulugu kui allikas „Mälu, mäletamine, mälestused ja elulugu kui ajalugu.“

3. Teel muuseumi õpilastele: pange tähele, milliseid infokandjaid te alates hommikul ärgates kuni muuseumimajja jõudmiseni näete? Millist laadi infot need edastavad?

Materjalide loomisel on saadud inspiratsiooni ERMi näitustest, riiklikus õppekava ajaloo ja kunstiainete lisadest, meediaõpetuse õpikutest (Kadri Ugur, Leia infokandjad – Meediaõpetus põhikoolis. Tugimaterjal õpetajale, 2004, lk 18-20) kunstiajaloo käsitlustest jm.