15. juunil kell 15–18 leiab Tartus Eesti Rahva Muuseumi raamatukogus aset Fenno-Ugria Asutuse korraldatud seminar, mille ettekannetes meenutatakse tähtsamaid sündmusi ja suundi 1960–1980ndate soome-ugri kultuuride tundmaõppimise ja mõtestamise loos ning tuuakse esile hõimurahvaste aktuaalsed probleemid ja tulevikuväljavaated. Esinevad Venemaa poliitilise olukorra asjatundja, antropoloog Aimar Ventsel, Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes, Fenno-Ugria juhatuse liikmed: keeleteadlane Tõnu Seilenthal, folklorist Madis Arukask, Udmurdi ühingu Ošmes juhatuse liige Elena Kirt ja teised. 

Seminari fookus on muu hulgas Venemaa agressioonil Ukrainas ning sellel, kuidas sõda mõjutab soome-ugri kogukondi nii Venemaal kui Eestis. Putini režiim on mobiliseerinud peamiselt Venemaa maapiirkondade inimesi ja see on mõjutanud niigi kahanevaid ja identiteedikriisis ning venestuvaid vähemusrahvuste kogukondi, ka soome-ugrilasi. Soome-ugri rahvad loobuvad oma keelest ja kultuurist ning nende arv väheneb. Paljud vähemusrahvaste kogukonnad on võtnud sõjas ametlikult Putinit toetava seisukoha ning näib, et ei ole huvitatud suuremast rahvuslikust autonoomiast või omariiklusest.

Seminar seostub Tartu 2024 kunstilise kontseptsiooniga Ellujäämise Kunstid ja on planeeritud samale päevale Veljo Tormise kontserdi "Unustatud rahvad" ettekandega Tartus Eesti Rahva Muuseumis. “Unustatud rahvad” on sündinud Eestis 20. sajandi teisel poolel soome-ugri kultuuride mõtestamise kõrgajal. Keeleteadlased nagu Paul Ariste ning kultuuritegelased: tollal filmitegijana tegutsenud Lennart Meri, Kaljo Põllu, Veljo Tormis jt lõid 1960ndatel ja 1970ndatel konteksti, mis mõjutas oluliselt  soome-ugri rahvaste uurimist ja nende saatusele tähenduse otsimist kunstiliste vahenditega. Samuti suurendas see fennougristika populaarsust akadeemilises plaanis. 

Tartul on selles arengus keskne koht, olles akadeemilise fennougristika tähtsamaid keskusi nii Eestis kui ka tollases NSVLs. Eesti akadeemilistes ja kultuuriringkondades toimuv, ennekõike Tartu Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias aset leidnud õppe- ja teadustöö ning kultuurikontaktid mõjutasid nii fennougristika arengut kui ka soome-ugri rahvaste eneseteadvust  Venemaal. Soome-ugri rahvaste uurimine ja nende rahvaste eneseteadvuse areng on olnud jätkuvas seoses, huvi väikerahvaste ja nende keelte ja kultuuride vastu on ikka olnud seotud nende ellujäämise ja edenemise üldise poliitilise eesmärgiga.