Pühapäeval, 29. oktoobril kell 14 on kõik oodatud Eesti Rahva Muuseumi Jakob Hurda saali (A-sissepääs) vaatama Soome-Eesti ühisfilmi „Põletav armastus“ („Palava rakkaus“, Yle TV1/ETV, 1997, 150 min) – Oskar ja Aino Kallase abielu lugu aastatel 1900–1946.
Oskar (1868–1946) ja Aino (1878–1956) Kallas ei vaja Eestis tutvustamist. Tuntud rahvaluuleteadlane ja diplomaat, üks ERMi loojatest Oskar Kallas abiellus endast kümme aastat noorema soomlanna Aino Krohniga 1900. aastal. Aastate möödudes kujunes Ainost tunnustatud kirjanik, kes kasutas oma teostes sageli Eesti ainest. Nende aastakümneid kestnud abielu loo kaudu räägitakse filmis 20. sajandi esimese poole Eesti ajaloo keerdkäikudest. Eesti ja Soome tihedate kultuurisidemete kõrval kajastatakse selles eestlaste kasvamist kultuurrahvaks, iseseisvuse saavutamist ja selle kaotamisest. Samas on see meeleolukas film armastusest, kirest ja haavatavusest, pakkudes mõtlikke hetki oktoobrilõpu pühapäeva.
Filmi stsenarist ja režissöör on Kirsti Petäjäniemi. Osades Heikki Kinnunen (Oskar Kallas), Hanna Liinoja (Aino Kallas), Raimo Grönberg (Eino Leino), Antti Litja (Jaan Tõnisson), Mikk Mikiver (Bernhard Riives), Torni Salmela (Juhan Luiga), Sari Puumalainen (Hella Wuolijoki) jt. Helilooja Olav Ehala.
Filmi juhatavad sisse Marleen Metslaid, Sirje Olesk ja Hannele Valkeeniemi.
Sissepääs on tasuta.
ERMi raamatukogus on alates 25. oktoobrist avatud näitus „Oskar Kallas 155“.
Oskar Philipp Kallas (25.10.1868 Kaarma – 26.01.1946 Stockholm), folklorist, Eesti esimene rahvateaduste doktor, Tartu Ülikooli audoktor, Eesti riigi esimene saadik välisriikides, ajakirjanik, Jaan Tõnissoni sõber, nõuandja ja mõttekaaslane, õpetaja, kümne teadusliku seltsi auliige oli läbiv persoon Eesti Rahva Muuseumi sünni juures.
1907. aasta algul oli Oskar Kallas tulevase muuseumi asutamise toimkonnas, hiljem ajutine asjaajaja, kes koostöös Jaan Tõnissoni ja Villem Reimaniga pani kokku Eesti Rahva Muuseumi põhikirja.
14. aprillil 1909 toimus muuseumi esimene põhikirjakohane koosolek, mida peetakse Eesti Rahva Muuseumi asutamise päevaks. Koosolekul valitud juhatuse tuumikusse kuulusid Oskar Kallas, Jaan Tõnisson, Kristjan Raud, Heinrich Koppel, Jaan Jõgever, August Kitzberg ja Karl Menning. Järgmisel päeval valiti juhatuse esimeheks Oskar Kallas, kes tegi seda tööd kümme aastat. Kui Kallas 1918. aasta lõpus Tartust lahkus, jäi temast maha Eesti Rahva Muuseum 20 000 numbrini ulatuva vanavarakogu ja raamatukoguga, mis oli kasvanud 30 000 köiteni.
Tema viimane ettevõtmine Eesti Rahva Muuseumi juhatuse esimehena oli Peterburi Stieglitzi kunstööstuskooli raamatukoguhoidjalt ja lektorilt, arhitekt Johannes Gahlnbäckilt tema Eesti saartelt korjatud ligi 2500 esemest koosneva etnograafilise kogu ost.
Tänu isiklikele suhetele – abikaasa Aino (snd Krohn) oli tuntud soome-eesti kirjanik – oli Kallas ka ERMi Soome kontaktide võtmekuju. Tema tutvuskonda kuulus enamik tolleaegseid soome rahvaluule ja rahvakultuuriga ning samuti muuseumitööga tegelevaid teadlasi, kellelt ta kergesti nõu ja abi sai küsida. Tänu sellele alustati Jakob Hurda kogude kopeerimist Helsingis.
Oskar Kallase elu oli muuseumiga seotud 56 aastat, kui arvestada alguseks tema esimene kokkupuude EÜSi muuseumiga 1887. aastal ja lõpetada viimase kingitusega ERMile 1943. aastal. Muuseumi vaimseks isaks jäi ta kuni oma surmani.
Eesti Rahva Muuseumis on Oskar Kallase nimeline auditoorium ja igal aastal antakse muuseumi sünnipäeval üle Oskar Kallase stipendium inimesele, kes on silma paistnud professionaalse ja loomingulise tegevusega rahvusteaduste ja ‑kultuuri vallas.
Oskar (1868–1946) ja Aino (1878–1956) Kallas ei vaja Eestis tutvustamist. Tuntud rahvaluuleteadlane ja diplomaat, üks ERMi loojatest Oskar Kallas abiellus endast kümme aastat noorema soomlanna Aino Krohniga 1900. aastal. Aastate möödudes kujunes Ainost tunnustatud kirjanik, kes kasutas oma teostes sageli Eesti ainest. Nende aastakümneid kestnud abielu loo kaudu räägitakse filmis 20. sajandi esimese poole Eesti ajaloo keerdkäikudest. Eesti ja Soome tihedate kultuurisidemete kõrval kajastatakse selles eestlaste kasvamist kultuurrahvaks, iseseisvuse saavutamist ja selle kaotamisest. Samas on see meeleolukas film armastusest, kirest ja haavatavusest, pakkudes mõtlikke hetki oktoobrilõpu pühapäeva.
Filmi stsenarist ja režissöör on Kirsti Petäjäniemi. Osades Heikki Kinnunen (Oskar Kallas), Hanna Liinoja (Aino Kallas), Raimo Grönberg (Eino Leino), Antti Litja (Jaan Tõnisson), Mikk Mikiver (Bernhard Riives), Torni Salmela (Juhan Luiga), Sari Puumalainen (Hella Wuolijoki) jt. Helilooja Olav Ehala.
Filmi juhatavad sisse Marleen Metslaid, Sirje Olesk ja Hannele Valkeeniemi.
Sissepääs on tasuta.
ERMi raamatukogus on alates 25. oktoobrist avatud näitus „Oskar Kallas 155“.
Oskar Philipp Kallas (25.10.1868 Kaarma – 26.01.1946 Stockholm), folklorist, Eesti esimene rahvateaduste doktor, Tartu Ülikooli audoktor, Eesti riigi esimene saadik välisriikides, ajakirjanik, Jaan Tõnissoni sõber, nõuandja ja mõttekaaslane, õpetaja, kümne teadusliku seltsi auliige oli läbiv persoon Eesti Rahva Muuseumi sünni juures.
1907. aasta algul oli Oskar Kallas tulevase muuseumi asutamise toimkonnas, hiljem ajutine asjaajaja, kes koostöös Jaan Tõnissoni ja Villem Reimaniga pani kokku Eesti Rahva Muuseumi põhikirja.
14. aprillil 1909 toimus muuseumi esimene põhikirjakohane koosolek, mida peetakse Eesti Rahva Muuseumi asutamise päevaks. Koosolekul valitud juhatuse tuumikusse kuulusid Oskar Kallas, Jaan Tõnisson, Kristjan Raud, Heinrich Koppel, Jaan Jõgever, August Kitzberg ja Karl Menning. Järgmisel päeval valiti juhatuse esimeheks Oskar Kallas, kes tegi seda tööd kümme aastat. Kui Kallas 1918. aasta lõpus Tartust lahkus, jäi temast maha Eesti Rahva Muuseum 20 000 numbrini ulatuva vanavarakogu ja raamatukoguga, mis oli kasvanud 30 000 köiteni.
Tema viimane ettevõtmine Eesti Rahva Muuseumi juhatuse esimehena oli Peterburi Stieglitzi kunstööstuskooli raamatukoguhoidjalt ja lektorilt, arhitekt Johannes Gahlnbäckilt tema Eesti saartelt korjatud ligi 2500 esemest koosneva etnograafilise kogu ost.
Tänu isiklikele suhetele – abikaasa Aino (snd Krohn) oli tuntud soome-eesti kirjanik – oli Kallas ka ERMi Soome kontaktide võtmekuju. Tema tutvuskonda kuulus enamik tolleaegseid soome rahvaluule ja rahvakultuuriga ning samuti muuseumitööga tegelevaid teadlasi, kellelt ta kergesti nõu ja abi sai küsida. Tänu sellele alustati Jakob Hurda kogude kopeerimist Helsingis.
Oskar Kallase elu oli muuseumiga seotud 56 aastat, kui arvestada alguseks tema esimene kokkupuude EÜSi muuseumiga 1887. aastal ja lõpetada viimase kingitusega ERMile 1943. aastal. Muuseumi vaimseks isaks jäi ta kuni oma surmani.
Eesti Rahva Muuseumis on Oskar Kallase nimeline auditoorium ja igal aastal antakse muuseumi sünnipäeval üle Oskar Kallase stipendium inimesele, kes on silma paistnud professionaalse ja loomingulise tegevusega rahvusteaduste ja ‑kultuuri vallas.