Vaba Lava ei mängi enam lavastust „Keegi KGB’st“
Seoses Venemaa sõjalise agressiooniga Ukrainas peatab Vaba Lava etenduse „Keegi KGB’st“ mängimise märtsis ja aprillis. Lavastus on sündinud koostöös Eesti Rahva Muuseumiga.
Kõik juba müüdud piletid ostetakse tagasi või vahetatakse mõne muu Vaba Lava poolt produtseeritud etenduse piletite vastu.
Näidendi “Человек из КГБ / Keegi KGB-st “loomise kallal töötas rahvusvaheline autorite tiim – venelased, leedulased, eestlased ja lätlased. Kõik sama põlvkonna inimesed: sündinud 20. sajandi lõpus, mis tähendab, et kogu nõukogude ajalugu on vaid tükike minevikust. Prooviti erinevatest riikidest leida KGB kaastöölisi ning nendega võimalikult ausalt rääkida. Oli soov mõista, mida arvavad nad sellest ammusest ajast nüüd, kui kõik on muutunud – kui 20. sajandi on välja vahetanud 21. sajand ning midagi olnust pole võimalik tagasi tuua.
Ühtlasi on tegu eksperimentaalse sissevaatega dokumentaalteatri telgitagustesse, kus noorema põlvkonna teatritegijad proovivad mõtestada ja luua läbi kerge huumori tõsist lavastust Baltikumi KGB’st.
Kuid tänasel päeval ei tundu Vaba Lava teatritegijatele KGB juures enam midagi humoorikat. Kui üks selle kuritegeliku organisatsiooni liige ei ole aastate jooksul suutnud mõtestada 21. sajandi väärtusruumi ja alustas sõda rahumeelse naabriga. Mõrtsukad KGB’st tegutsevad endiselt ja kogu maailm kannatab selle all.
Etendused pannakse pausile vähemalt märts-aprill 2022. Kui maailm pöördub tasakaalu ja sõjategevus lõpeb, võib etendus naasta teatrilavadele.
Kõik teised Vaba Lava etendused toimuvad väljakuulutatud kava alusel.
NB! Teatrikuul kehtib kõikidele Vaba Lava produtseeritud etendustele soodustus 2 piletit 1 hinnaga.
Eesti Rahva Muuseumi ja VabaLava koostöös valminud etendus.
1980. aastatel, kui Eesti, Läti ja Leedu said iseseisvaks, sattus Baltimaade KGB väga paradoksaalsesse olukorda. Kunagi varem polnud ükski Nõukogude Liidu võimas ja tugev organisatsioon vaid mõne päevaga hingusele läinud.
KGB kadus, aga seal töötanud inimesed jäid. Nad olid pikka aega teeninud Nõukogude Liitu ja saavutanud seal erilise positsiooni, kuid nüüd korraga leidsid nad end hoopis teisest maailmast.
Baltimaade KGB-laste saatus kujunes kellel kuidas: mõni pühkis siinse tolmu jalgelt, mõni asus uue riigi eriteenistustega koostööd tegema, mõni tappis end ära. Need, kes jäid ellu, on nüüd juba üsna eakad. Mõni neist varjab oma minevikku ja mõni aga uhkustab sellega...
Näidend «Человек из КГБ», „Keegi KGB-st" valmis rahvusvahelise autorite tiimi koostöös – venelased leedulased, eestlased, lätlased. Me kõik oleme sama põlvkonna inimesed: sündisime 20. sajandi lõpus, mis tähendab, et nõukogude ajalugu on meile vaid tükike minevikust. Püüdsime leida eri riikidest KGB kaastöölisi ja nendega ausalt rääkida. Tahtsime mõista, mida nad arvavad sellest ammusest ajast nüüd, kui kõik on muutunud – kui 20. sajandi on välja vahetanud 21. sajand ning midagi toonast pole võimalik tagasi tuua. Mis juhtus nende inimestega muutuste keerises? Kuidas nad muutusi tajusid? Millised järeldused me peame sellest loost tegema ja kas neid on üldse vaja teha?
Lavastaja Dmitri Jegorov (RUS)
Kunstnik Konstantin Solovjev
Videokunstnik Natalja Naumova
Helikunstnik Marten Kuningas
Valguskunstnik Meelis Lusmägi