18. märtsil kell 15 - 16.30 otseülekanne ERMi Facebook kanalil. Mine vaatama.
ERMi sarja „Maailm ja rahvad“ märtsikuise loengu peab eesti keeleteadlane ja vene keele professor Irina Külmoja, kes on loengut tutvustanud järgmiselt:
Eestis elab 10000-12000 inimest, kes nimetavad end vanausulisteks või nende järeltulijaiks. Kes nad on ja kuidas on Eestisse sattunud? Valdav enamus 17. sajandi lõpus Venemaal toimunud õigeusukiriku reformi tõttu. Usklikke, kelle seas reform tekitas vastuseisu, nimetati vanausulisteks, pandi kirikuvande alla ning hakati armutult represseerima. Vanausulised põgenesid impeeriumi äärealadele ja välismaale, sh ka Eestisse. Vaatamata sellele, et nad on juba üle 300 aasta elanud Eesti keele ja kultuuri keskkonnas, on vanausulised suutnud säilitada oma usu, omapärased olme- ja kultuuritraditsioonid, teatud määral ka murdekeele. Kuidas on see õnnestunud, tuleb juttu loengus, mille autor tugineb oma ligi 30 aastat kestnud uurimistööle ja kontaktidele vanausulistega.
TASUTA
ERMi sarja „Maailm ja rahvad“ märtsikuise loengu peab eesti keeleteadlane ja vene keele professor Irina Külmoja, kes on loengut tutvustanud järgmiselt:
Eestis elab 10000-12000 inimest, kes nimetavad end vanausulisteks või nende järeltulijaiks. Kes nad on ja kuidas on Eestisse sattunud? Valdav enamus 17. sajandi lõpus Venemaal toimunud õigeusukiriku reformi tõttu. Usklikke, kelle seas reform tekitas vastuseisu, nimetati vanausulisteks, pandi kirikuvande alla ning hakati armutult represseerima. Vanausulised põgenesid impeeriumi äärealadele ja välismaale, sh ka Eestisse. Vaatamata sellele, et nad on juba üle 300 aasta elanud Eesti keele ja kultuuri keskkonnas, on vanausulised suutnud säilitada oma usu, omapärased olme- ja kultuuritraditsioonid, teatud määral ka murdekeele. Kuidas on see õnnestunud, tuleb juttu loengus, mille autor tugineb oma ligi 30 aastat kestnud uurimistööle ja kontaktidele vanausulistega.
TASUTA