Narva – linn, mille me kaotasime

Ühe linna hävitamise lugu.

Sõjaeelne Narva oli väga ilus linn. Barokse vanalinna, kultuurielu ja inimestega – tõeline Põhjamaade pärl. See oli kaubanduse ja kaupmeeste, vabrikute ja tööliste linn. Piirilinn, mille tänavatel võis kuulda eesti, vene ja rootsi keelt.

Mis on sellest Narvast saanud? Mis juhtus 1944. aasta 6. ja 7. märtsil? Kes võttis vastu otsused Narva maatasa pommitada ja asendada unikaalsed ajaloolised hooned vaid mälestustega nendest? Tulemerest tuhaks saanud linn lükati kokku kui ehituspraht. Aga millised olid need inimesed ja nende lood, kes elasid Vana-Narvas?

Julia Augi uuslavastus “Narva – linn, mille me kaotasime” põhineb dokumentaalsetel materjalidel ja Narva linna legendidel. Lavastus soovib linnale tagasi anda mälu ja endise välimuse, sest sellel, kes ei mäleta oma minevikku, ei saa olla tulevikku.

Lavastuse tehnilised lahendused sündisid “New Technologies and Innovations in Theatre” projekti raames. 

Plakati foto pärineb Virumaa Muuseumi kogudest, foto autor Carl Sarap (RMF 100:1401).

Etenduse kestus 1 tund ja 45 minutit (ilma vaheajata). Laval suitsetatakse.

Täname:
Tiit Alte, Sergei Poljatšihhin, Raul Kajar, Toomas Boltowsky, Mari-Leen Tammela, Toomas Hiio, David Vseviov, Meelis Muhu, Inge Vagiström, Jana Volke, Mare Raidma, Berit Burmann, Anett Rannamets, Henri Mäll, Margus Terasmees, Eero Druus, Siim Soop, Aleksandr Moissejenko, Aleksei Vinogradov, Erik Proos, René Abramson, Anne Kalinen, Mart Rekkaro, Leelo Tungal, Laine Mägi, Maarja Ora, Eva Maria Suurevälja.