„Sahharov“ on dokumentaallavastus Andrei Sahharovist (1921–1989), vene füüsikust ja Nobeli rahupreemia laureaadist. Ta sai tuntuks Nõukogude Liidu vesinikpommi ühe loojana, hiljem aga teisitimõtleja ja inimõiguste eest võitlejana.
Andrei Sahharov oli veendunud, et kõige suurem väärtus maailmas on inimelu ja igaühel on õigus vabadusele. Samuti nagu ka õigus armastada ja olla armastatud, rõõmustada ja kurvastada, unistada ja eksida, olla edukas ja teha vigu. Näidend ei räägi aga teadlasest või avaliku elu tegelasest, vaid ühe erakordse inimese elust. See lugu koosneb päriselt aset leidnud episoodidest ja väikestest detailidest Sahharovi elus.

Kuidas ta leidis oma elu armastuse 50. eluaastates?
Millised olid isa viimased sõnad Andreile?
Miks ta ei jaganud kunagi kellegagi oma šokolaadi?
Miks ta soojendas kodujuustu pannil?
Miks ta sulges alati kõik aknad?

Laval Liina Tennosaar, Loviise Kapper, Piret Simson, Indrek Taalmaa, Helgur Rosenthal, Ott Kartau
Lavastaja Marfa Gorvitš (Venemaa)
Dramaturg on Julia Soina (Venemaa) 
Koreograaf Aleksandr Ljubashin (Venemaa) 
Lavakujundus: Aleksandr Mokhov (Venemaa) 
Kostüümikujundus: Maria Lukka (Venemaa) 
Helilooja Kirill Shirokov (Venemaa) 
Valguskujundus: Chris Kirsimäe
Videokujundus: Laura Romanova
Etenduse juht Janet Kljuzin
Produtsent Kaia Unas 

Näitemängu kirjutamisel on kasutatud järgmisi allikaid:
J. Rost „Kefiiri peab soojendama. Jelena Bonneri jutustatud armastuslugu”
A. D. Sahharov „Mälestused”
J. Bonner „Postskriptum. Raamat pagendusest Gorkis”
A. Sahharov „Gorkis, Moskvas ja edaspidi kõikjal''