Piletiinfo

Paljude kitarristide iidol Ralph Towner on tänavu 50. juubelt tähistava plaadifirma ECM artist, kelle rikas ja mitmekesine karjäär on viinud ta kokku selliste suurte muusikutega nagu Gary Burton, John Abercrombie, Egberto Gismonti, Larry Coryell, Keith Jarrett, Jan Garbarek ja Gary Peacock.

Ralph Towner on klassikalise kitarri ja fingerstyle-tehnika vaieldamatu meister. Ta on loonud tuntavalt isikupärase stiili, mis kõlab nagu mängitaks ühtaegu kõigi kümne sõrmega. Niiviisi manab ta samaaegselt esile meloodiat, harmooniat ja rütmi. Towneriga enam kui pool sajandit koos musitseerinud puupuhkpillimängija Paul McCandless kirjeldab seda nii: “Te kuulete bassi, te kuulete akorde, te kuulete meloodiat. Tekib illusioon, nagu mängiks terve ansambel – tegemist on terve omaette maailmaga, mille Towner loob üksnes oma kitarriga.”

Ralph Towner kasvas üles Oregoni väikelinnas muusikalise imelapsena, alustades 3-aastaselt klaveriga ja kaks aastat hiljem trompetiga. Ta astus Oregoni Ülikooli kunsti õppima, kuid vahetas selle hiljem ümber kompositsiooni eriala vastu. Just kolledžis puutus ta esimest korda kokku klassikalise kitarriga. Laiema publiku teadvusesse tõusis Towner esimest korda ligi 50 aastat tagasi, ansambli Paul Winter Consort koosseisus, nende kuulsaima loo “Icarus” autorina. Lugu hinnati sedavõrd kõrgelt, et Apollo 15 kosmosemissiooni liikmed võtsid selle kuule kaasa ning nimetasid seal selle järgi ühe kraatri. Pärast seda edukat 1970. aasta debüüti lõi Towner omaenda ansambli Oregon. Sestpeale on ta plaadifirma ECM alt arvukalt soolo- ja koostööplaate üllitanud.

Ülikoolis ei avastanud Towner enda jaoks mitte üksnes kitarri, vaid kuulis ka esimest korda muusikut, kellest sai edaspidi üks tema suurimaid mõjutajaid – Bill Evans. “Ma olen alati tahtnud lindistada omaenda versiooni loost ‘My Foolish Heart’“, ütleb Towner. “See oli üks esimesi palasid, mida ma Evansi, [Scott] LaFaro ja Paul Motiani triolt kuulsin. Tegemist on minu jaoks sügavalt tähendusliku looga, mis oli mulle kui algajale jazzmuusikule äärmiselt oluline.” Oma viimase sooloalbumi jaoks, mille nimeks samuti ‘My Foolish Heart’, õnnestus tal nüüd viimaks sellest tõepoolest kaunis esitus lindistada. Towneri ulatuslikus diskograafias on alati olnud eriline koht sooloalbumitel, kus teevad kaasa vaid tema ja ta kitarr.

Towneril on harukordne oskus luua rikkalikku, klaverilaadset heli, püsides samal ajal järjekindlalt improvisatsioonilainel. 78-aastane Towner endiselt oma võimete tipul ja kõlab täna paremini kui eales varem.