ERMi avatud hoidlat kaunistab näitus Pirrust prožektorini. Valgusteid ERMi kogudest. Viimase 150 aasta jooksul on valgusallikate areng olnud tormiline, suuremad arenguhüpped kajastuvad ka ERMi valgustitekogus. Muuseumi kogus on ligi 2000 valgustusega seotud eset, neist kõige arvukamalt küünlajalgu – ligi 800. Õli- ja gaasilampe on umbes 400, küünlalühtreid üle 200, pilakuid 160. Tule kuula väljapaneku kuraatorilt sellest kõigest lähemalt!
Tuurile pääseb eelregistreerimisega (vorm allpool) ning muuseumipiletiga, muuseumikaardiga prii.
Küsi muuseumitöötajalt!
Võta ankeet ja märgi ära, kellele sa soovid küsimuse esitada. Nüüd pane küsimus kirja ja libista ankeet saalitädi* valvsa pilgu all postkasti. NB! Enne aga palun lisa alla kõige ilusama käekirjaga oma nimi ja e-aadress, et muuseumitöötaja saaks sulle vastata.Vastused saadame teele hiljemalt 25. novembril.
* Saalitädi
Eesti aladel välja surnud, ent varasemalt muuseumides laialt levinud muuseumitöötaja alaliik, keda iseloomustas üliarenenud kuulmine ning ülim korraarmastus. Saalitädi arvates ei liikunud ükski külastaja piisavalt vaikselt näitusel ringi ja tõi alati sinna pori kaasa, isegi kuiva päikeselise ilmaga. Kõige hullem, mis muuseumiga juhtuda võis, oli aga tema meelest see, kui sinna tulid lapsed. Lisaks iseloomustas saalitädisid pidev ärevus ja soov külastajast eraldi (kui mitte lausa üksi) muuseumis viibida, mistõttu võis muuseumisõbral aeg-ajalt tekkida pisike kahtlus, et ta ei ole seal eriti oodatud.
Tänaseks on saalitädid ammu asendunud särasilmsete, informeeritud ja inimesi armastavate külastusjuhtidega, kuid soe mälestus jääb.
Tavaliselt võis saalitädi seljas märgata tumehalli või -sinist kitli moodi hõlsti. ERMi oma saalitädil, kes on uudishimu päeval hoidlasügavustest sinu ette materialiseerunud, on aga seljas midagi hoopis unikaalsemat – muuseumi tollase naispere tarvis ERMi 75. sünnipäevaks eritellimusel kootud kangast kaapotkleit. Anu Raua õpilane, tekstiilikunstnik Malle Antson disainis ERMi naistöötajatele vanadest originaalmustritest inspireeritud kanga. Kõiki kangaid kooti käsitelgedel täpselt ühe kleidi jagu ehk ainult 3,5 meetrit (kogu maailma kleidikangaste kilometraaži peale!). Ligi ühe kuu palga suurust töötaja omapanust nõudnud kaapotkleiti kanti ikka pidulikemal puhkudel ning sellest kujunes aastateks (või khm, kuni see selga mahtus) muuseumi märk.
Foto: Berta Jänes
Registreeri avahoidla kuraatorituurile: