Urmas Vadi on ühes raadiosaates püüdnud lahti muukida põhjusi, miks Andrei Ivanov „…nii kuradi hästi kirjutab. Ja kuidas ta suudab ka Eestist nii kirjutada, et see prantslast huvitab? Ja miks meie, eestlased seda ise ei suuda?“ Ta seletab: „ Ivanov ei vali pooli, ei hakka oma ajalugu lahti seletama, rääkima, kuidas asjad tegelikult on, et holokausti kõrval on ka eestlaste kannatused. Ivanov on sellest sunnist vaba. Aga mitte selles mõttes vaba, nagu jookseks õhukeses kleidis naine üle viljapõllu, vaid vaba asotsiaalses mõttes, ja selle pilguga vaatab ta meie aega, Euroopat, Venemaad, Eestit, ja kui minna suureliseks, aga venelase puhul võib: inimhinge.“
 
"Eesti kirjanikuna ma ennast siiski ei tunne," on tunnistanud Eestis sündinud ja Lasnamäel elav Andrei Ivanov (46), kes Eesti lugeja teadvusse jõudis esimest korda 2010. aastal, kui tema romaan "Hanumani teekond Lollandile" jõudis ühtaegu nii Vene Bookeri finaali kui leidis tunnustust ka Eesti Kultuurkapitali venekeelse autori kirjandusauhinna proosakategoorias. Andrei Ivanov on öelnud: „Vene kirjandus on minu sümboolne kodumaa“.

Tänavu aprillis toimunud Londoni raamatumessil oli Andrei Ivanov üks neljast fookuses olnud Eesti kirjanikust.
 
Kõigest sellest ja paljust muust saab kuulda Andrei Ivanovi autoriõhtul Eesti Rahva Muuseumi raamatukogus. Vestlus toimub vene keeles. Küsib ja tõlgib eesti keelde Kaspar Jassa. 
Osalemine ürituse piletiga 3 eurot, sooduspilet 2 eurot.
 
Lisainfo: ERM hariduskeskus aivi.ross@erm.ee

Foto: Ave Maria Mõistlik