20.oktoobril, kell 17.30
„Kolm aastat kestnud talgud“
ERMi oktoobrikuises hõimuklubis kohtume videosilla vahendusel ligi 30-liikmelise kogukonnaesindusega Udmurdimaalt. Kogukond elab Bagraš-Bigras ja on ehitanud endale oma kogukonnamuuseumi. Kokku on neljas külas 1624 inimest, 1600 neist udmurdid. Ühisest muuseumist on unistatud juba ammu, aga ehituseni jõuti 2017, mis kestis kuni 2020. aastani.
Muuseumi ehitamise projekti on veetud vabatahtlikkuse alusel, kuna riigilt selleks raha ei saadud. Asjaosalised kutsuvad ise seda „rahva ehituseks“, kuna tööd on tehtud õhinapõhiselt ja talgute korras. Väga olulisel kohal on protsessi käivitamisel olnud kogukonna veenmine, et oma identiteedi säilitamiseks vajatakse kogukonnamuuseumit. Aktiivselt tegelesid sellega endine koolidirektor, ajalooõpetaja ja külanõukogu esimees ning praegu pensionipõlve pidav külavanem Anatoli Matvejev. Indu andis ka üksteise vastastikune motiveerimine, mis puudutas talgute korraldamist ning raha, vanametalli, paberi ja plastikmaterjali jms kogumist. Külaelanikud on andnud oma panuse kas talgute korras ühiselt töötades, annetades ehituseks materjale ja raha või pakkudes ehitus- ning korrastustöödeks oma tehnikat.
Praegune kogukonnamuuseumi maja oli varem rajooni metskonna käsutuses ning seisis tükk aega lagunedes tühjana. Selle renoveerisid peamiselt kahe küla elanikud (ligi 1100 inimest) ja kogukond kandis ühiselt sellega seotud kulud. Uues muuseumis on nüüdseks hing sees – seal on näitused traditsioonilistest naiste ja meeste töödest ning välja on pandud kohaliku meistri Nikolai Sokolvi valmistatud vanadest ehitistest ja vankritest tehtud maketid. Avatud on ka suguvõsade uurimissaal, kuhu on koondatud suguvõsade lood. Oma suguvõsa uurimine on kujunenud väga populaareks – kogukonna kahes külas on kokku ligi 30 suguvõsa, paljud neist on üles leidnud oma traditsioonilised peremärgid ja tegelevad perevappide loomisega. Suguvõsa pärandi uurimine ja selle taastamine-säilitamine on auasi.
Muuseumis tegutseb veel raamatukogu ja seal korraldatakse palju üritusi, mille keskmes on ikka kogukonna elujõulise kultuuri ja identiteedi säilitamine ning laste ja noorte õpetamine ning kaasamine unikaalse kogukonna tegemistesse.
ERMi hõimuklubi on tasuta sissepääsuga.
ERMi oktoobrikuises hõimuklubis kohtume videosilla vahendusel ligi 30-liikmelise kogukonnaesindusega Udmurdimaalt. Kogukond elab Bagraš-Bigras ja on ehitanud endale oma kogukonnamuuseumi. Kokku on neljas külas 1624 inimest, 1600 neist udmurdid. Ühisest muuseumist on unistatud juba ammu, aga ehituseni jõuti 2017, mis kestis kuni 2020. aastani.
Muuseumi ehitamise projekti on veetud vabatahtlikkuse alusel, kuna riigilt selleks raha ei saadud. Asjaosalised kutsuvad ise seda „rahva ehituseks“, kuna tööd on tehtud õhinapõhiselt ja talgute korras. Väga olulisel kohal on protsessi käivitamisel olnud kogukonna veenmine, et oma identiteedi säilitamiseks vajatakse kogukonnamuuseumit. Aktiivselt tegelesid sellega endine koolidirektor, ajalooõpetaja ja külanõukogu esimees ning praegu pensionipõlve pidav külavanem Anatoli Matvejev. Indu andis ka üksteise vastastikune motiveerimine, mis puudutas talgute korraldamist ning raha, vanametalli, paberi ja plastikmaterjali jms kogumist. Külaelanikud on andnud oma panuse kas talgute korras ühiselt töötades, annetades ehituseks materjale ja raha või pakkudes ehitus- ning korrastustöödeks oma tehnikat.
Praegune kogukonnamuuseumi maja oli varem rajooni metskonna käsutuses ning seisis tükk aega lagunedes tühjana. Selle renoveerisid peamiselt kahe küla elanikud (ligi 1100 inimest) ja kogukond kandis ühiselt sellega seotud kulud. Uues muuseumis on nüüdseks hing sees – seal on näitused traditsioonilistest naiste ja meeste töödest ning välja on pandud kohaliku meistri Nikolai Sokolvi valmistatud vanadest ehitistest ja vankritest tehtud maketid. Avatud on ka suguvõsade uurimissaal, kuhu on koondatud suguvõsade lood. Oma suguvõsa uurimine on kujunenud väga populaareks – kogukonna kahes külas on kokku ligi 30 suguvõsa, paljud neist on üles leidnud oma traditsioonilised peremärgid ja tegelevad perevappide loomisega. Suguvõsa pärandi uurimine ja selle taastamine-säilitamine on auasi.
Muuseumis tegutseb veel raamatukogu ja seal korraldatakse palju üritusi, mille keskmes on ikka kogukonna elujõulise kultuuri ja identiteedi säilitamine ning laste ja noorte õpetamine ning kaasamine unikaalse kogukonna tegemistesse.
ERMi hõimuklubi on tasuta sissepääsuga.