Kellele kuulub öö?
Näitus avatakse ERMis 2024. aasta jaanuaris.Eesti Rahva Muuseum heidab 2024. aastal valgust Eesti linnaööle. „Kellele kuulub öö?” hõlmab muuseumi B-osa ning kutsub meid mõtlema öisele linnale kui põnevale ja samas keerukale keskkonnale, mille kujundajaks on inimesed, traditsioonid ja kultuur. Missugused on linnaööga seotud kogemused? Mis tähendust on öö aegade jooksul kandnud? Näitusel saab teada kõike seda ja palju muudki.
Keskaegne Tallinn lukustas öös peituvate ohtude eest oma väravad. Varauusaja kõrtsihurtsikutes käis elav ööelu, samas kui tänavad olid mattunud pimedusse, äärelinnades ulgusid hundid ning öövahid pidasid valvet ööskäijate üle. Aja möödudes muutus öine linn üha eredamaks, elavamaks ja mitmekülgsemaks. Tuhmi elava laternatule asemele tekkis tänavatele elektrivalgus. Üksteise järel kerkisid hotellid, restoranid, baarid, lokaalid, seltsimajad, tantsusaalid, kabareed, varieteed, ööklubid, kultuuritehased jpm. Aastatuhande vahetusel elasime juba n-ö ööpäevaringses linnas, kus kõikjal särasid-vilkusid sildid „24h”. 1990. aastatel lokkav kuritegevus oma vägivaldusega kulmineerus tihti just rahvarohketes ööelukohtades. Nullindatel tekkis aga lootus inimlikuma näoga linnaööle – hilisõhtuti hakkas lisaks traditsioonilisele ööelule toimuma ka peresõbralikke kultuuriüritusi.
Öö on alati olnud midagi enamat kui ainult magamise aeg. Öö on loovuse ja meelelahutuse aegruum, töö ja muu argitegevuse lisaväli, hämarate ja moraalselt paheliste tegude võimalik aeg ning teistsugususe pelgupaik. Pimedust on ajast aega rangelt kontrollitud ja seadusega reguleeritud, samuti on öine aeg ikka sensatsioonimaigulise tähelepanu all meedias. Öö ja pimedus mõjutab inimeste käitumist. Pimedust tajutakse ühest küljest kui ohu ja ängi allikat, teisalt aga vabastab öine aeg meid soovi korral päevasest rutiinist ja piirangutest. Öö ja ööelu võib tugevalt toetada identiteediloomet, näiteks muusika, tantsu, eneseväljenduse ja suhtluse kaudu, milleks just öö annab tihti hea võimaluse.
Näitus „Kellele kuulub öö?” jaguneb kaheks osaks: esimene käsitleb Eesti linnaöö ajalugu ning teine vaatleb, mis tegevused ja väljakutsed iseloomustavad tänapäeva linnaööd.
Foto: Arno Muska