Kontrastid digitaalses elus

Maailma digitaliseerimisega muutusid andmed keerukamaks kui kunagi varem. Ühest küljest ei olnud andmeid enam raske jälgida ega salvestada. Kõik muutus ühtseks võrgus asuvaks passiivseks andmeallikaks. Teisalt tekitavad suured andmemahud eetilisi küsimusi, mis on seotud teabe ülekülluse ja sellega, kuidas see meid mõjutada võib. Andmed võivad olla vabaduse allikaks ja demokraatia eest seisjaks, kuid aidata samal ajal kaasa ka sotsiaalsete rahutuste tekkele.

Andmeteadus on võimu vorm, nii heas kui halvas. Seda on kasutatud ebaõigluse paljastamiseks, tervise edendamiseks ja valitsuste kukutamiseks. Kuid seda on kasutatud ka diskrimineerimiseks, kontrollimiseks ja püsivaks järelvalveks, nii et jälgitakse ja mõõdetakse iga liigutust.

Suurandmed kui lubadus

Kombinatsioon teabehulkadest ja arvutite töötlusvõimsusest on muutunud meie lähenemisviisi peaaegu kõigele. Algoritmid võimaldavad kasutada toorandmeid, et paremini mõista inimeste käitumist, leidmaks nutikaid lahendusi mitmesugustele probleemidele alates valimisaktiivsuse langusest ja lõpetades kliimamuutustega. Suurandmed tõotavad seega tohutut kasu.

Üks näide suurandmete kasutamisest ühiskonna hüvanguks on nende võimalik võtmeroll demokraatia tagamisel. Selles mõttes on läbipaistvus ülioluline, tagamaks valitsuse vastutust elanikkonna ees ja võimu ühtlasemat jaotamist. Andmete aus kasutamine võib olla võtmeks usalduse loomisel valitsuse ja kodanike vahel.

Tõetamm (https://tamm.stat.ee/?lang=ee)
Digiplatvorm näitab indikaatoreid, mis on olulised Eesti võtmevaldkondade mõistmiseks. Tõetammel on 15 oksa, millest igaüks sümboliseerib üht olulisemat ühiskondliku arengu valdkonda. Need andmekogumid on avatud kõigile, et oleks võimalik olukorraga kursis olla ja osaleda ka ise tuleviku planeerimises.

Data.Europa.eu (https://data.europa.eu/en)
Data Europa on ametlik Euroopa andmete portaal, mis on tasuta ja avatud juurdepääsuga. Sellel on 171 kataloogi ja 1 402 169 andmekogu 36 riigist, mis on kogutud viimaste aastate jooksul. See on jagatud 13 põhikategooriasse, mida uurides on võimalik saada hea ülevaade Euroopa praegusest olukorrast.

Meie maailm andmetes (https://ourworldindata.org/)
Veebiprojekti eesmärk on koguda ja esitleda uuringuid ja andmeid, et edendada maailma suurimate probleemide lahendamist. Meie maailm andmetes (Our World in Data) on koostöö Oxfordi ülikooli teadlaste ja mittetulundusühingu Global Change Data Lab vahel. Nad keskenduvad olulise mõõtmisele ja andmepõhise ülevaate andmisele elutingimustest ja keskkonnast planeedil Maa.

Suurandmed kui väljakutse

Digitaalsete mõõdikute roll on tohutu: sotsiaalmeedia platvormid, isiklikud digividinad ja rakendused on meie sotsiaalse elu kvantifitseerinud, tehes seda ka asjadega, mida ei ole varem arvuliste näitajate kaudu väljendatud: huvid, emotsioonid, vestlused, sõprussuhted või liikuvus. Mõõtudest ja mõõdikutest on saanud meie elukeskkond, „õhk“, mida me hingame. Oleme igapäevase digitaalsete tegevuste jälgimise normaalseks muutnud ja teinud igast interaktsioonist teavituse.

Isegi kui numbrid ja andmed võivad digiajastul olla positiivseks teabeallikaks, osalevad nad ka nähtamatus tähelepanumajanduses, mis suunab meie tähelepanu ülemäära kvantifitseeritud digikeskkonnale. Selle suurim miinus? Enneolematu informatsiooni hulk, mis kasvab kiiremini kui kunagi varem, paneb proovile meie keskendumis-, tähelepanu- ja analüüsivõime, põhjustades ärevust ja tegevusetust.

Demetrifikaator (Ben Grosser)
Twitter on täis numbreid. Need numbrid ehk mõõdikud mõõdavad ja esitavad meie sotsiaalset väärtust ja veebis tegutsemise aktiivsust, loendades jälgijaid, meeldimisi, jagamisi ja muud. Kuid milline on nende numbrite mõju sellele, keda me jälgime, mida postitame või mida seda saiti kasutades tunneme? Kes saab meie avaliku veebisuhtluse kvantifitseerimisest kõige rohkem kasu?

Andmete südamevalu
Andmed info loomisest ja tarbimisest ei üllata: igas sekundis luuakse 6000 uut säutsu, saadetakse 740 741 WhatsAppi sõnumit ja avaldatakse 694 Instagrami postitust. Samas näitavad värsked uurimistulemused, et inimese tähelepanu on iga aastaga lühenenud, olles praegu umbes 8 sekundit. See visuaalne essee räägib andmete olulisusest infomürgituse ajastul.

Andmete kogumine ja kasutus
Andmete kogumine toimub meie ümber pidevalt ja sageli nähtamatult, küsime ka külastajate arvamust, mis sellest arvatakse.

Mis on hirmutavam – liiga palju andmeid / liiga vähe andmeid?
Kes peaks otsustama, mis andmeid sinu kohta kogutakse? Ainult mina / Avalik sektor, valitsus, kohalik omavalitsus jne / Kohalikud ettevõtted / Globaalsed platvormid
Kes tunneb sind paremini? Minu telefon / Minu perekond
Ma tean andmetest palju / Ma ei tea andmetest eriti midagi