Kvantifitseeritud maailm
Kui hakkasime maailma kvantitatiivselt kirjeldama, muutis see meie suhet ümbritsevaga. Numbrid andsid meile teadusliku uurimise keele. Sellega tuli kindlustunne, et mõistame asju põhjalikumalt kui seni. Samas teame, et numbrid võivad sõltuvalt valitud mõõdikutest rääkida erinevaid lugusid.Statistika esiletõusuga 19. sajandi keskpaigas võeti rahvastiku ja ühiskonnaelu haldamisel kasutusele mõõdikud. Tänapäeval tugineme avalikus elus statistilisele mõõtmisele ka nende asjade puhul, mille tähendus ei põhine tegelikult numbritel, nagu näiteks väärtus või kvaliteet. Nende mõõtmine on seotud võimu ja valitsemisega, kuna mõõtmine näib olevat turvaline viis majandus-, kultuuri- ja ühiskonnaelu finantskeelde tõlkimisel. Organisatsioonide keel on numbrite keel.
Digitaliseerimine aitas kvantifitseerimisel muutuda nii avalikus kui ka eraelus senisest veelgi olulisemaks. See võimaldab digitaalseid keskkondi reaalajas jälgida ja isegi algoritmiliselt mõõta. Tänapäeval kogeme kvantifitseeritult ka oma igapäevaelu. Meil on välja kujunenud numbritega seotud tunded, nendega on seotud nii ärevus, emotsioonid, ootused kui ka mure pideva jälgimise pärast.
Kas sa tead, kes kogub meie andmeid? Kuidas neid kogutakse? Kuidas valitakse välja need näidikud, mille abil maailma mõõdetakse? Kuidas me mõõdame selliseid mõisteid nagu kasv, õnn või kvaliteet?
Numbrid võivad muuta meie ettekujutust tegelikkusest. Näiteks vaadeldes riiki lähtuvalt selle sisemajanduse koguprodukti (SKP), haridustaseme või tervisevaldkonna indikaatorite järgi, näeme, et iga number räägib sama koha kohta eri lugu. Kuidas aru saada, kas riigil läheb hästi või halvasti? Kas riigil on piisavalt kvaliteetseid andmeid, et teha oma ressursse, inimesi või innovatsioonipotentsiaali puudutavaid otsuseid andmeanalüüsile toetudes? Kas andmed varjavad halle alasid ja peidavad võimalikke probleeme? Kas riigi väiksus põhjustab andmetes suuri kõikumisi? Kas see tähendab, et andmepõhine otsuste tegemine muutub juhuslikumaks ja vähem turvaliseks?
Kuidas mõõta riiki?
Numbrid võivad muuta meie ettekujutust tegelikkusest. Näiteks vaadeldes riiki lähtuvalt selle sisemajanduse koguprodukti (SKP), haridustaseme või tervisevaldkonna indikaatorite järgi, näeme, et iga number räägib sama koha kohta eri lugu. Kuidas aru saada, kas riigil läheb hästi või halvasti? Kas riigil on piisavalt kvaliteetseid andmeid, et teha oma ressursse, inimesi või innovatsioonipotentsiaali puudutavaid otsuseid andmeanalüüsile toetudes? Kas andmed varjavad halle alasid ja peidavad võimalikke probleeme? Kas riigi väiksus põhjustab andmetes suuri kõikumisi? Kas see tähendab, et andmepõhine otsuste tegemine muutub juhuslikumaks ja vähem turvaliseks?
Energiasõltuvus: kõrge või madal?
Eesti on praegu üks suurima energiasõltumatusega riike Euroopas. Sõltuvus on alates 1990. aastast pidevalt langenud. Madal sõltuvusmäär on aga üsna tinglik, kuna see on suuresti põhinenud põlevkivi kasutamisel ega toetu täiel määral tänapäevastele tehnoloogiatele.
Ükssarvikute riik
Eesti on ükssarvikute riik – meil on praeguseks juba 10 ükssarvikut. Senise kursi jätkudes muutuvad tehnoloogia startup’id ükssarvikuteks nii kiiresti, et sektorist saab Eesti suurim maksumaksja, hõlmates kolmandiku majandusest, ennustab investor ja startup-sektori ekspert Sten Tamkivi.
Kas metsad on kaitstud?
Statistika järgi kasvab range kaitse all oleva metsa hulk Eestis pidevalt. Ometi ei ole Eestil kriitikute sõnul piisavalt andmeid, mille põhjal metsapoliitilisi otsuseid teha. Metsatööstus plaanib raiemahtu suurendada ja käib tuline vaidlus metsapoliitika jätkusuutlikkuse üle.
Ma pean arvet...
Mõõtühikud, mida kasutame, räägivad meie kohta palju. Sellest, kuidas me maailma tajume ja sellega suhestume, ja täpsemalt sellest, mis on praegu oluline.
Majanduskasvu mõõdame rahas ja kliimamuutuste mõju CO2-heite järgi.
Huvitav on see, et meie valitud üksused ei ole kindlad ega muutumatud, vaid on võtmeks, et mõelda maailmast, milles tahame elada.
Mis oleks, kui mõõdaksime kasvu raha asemel rahu aastates? Mis mõju sellel olla võiks? Sellel seinal palume mõelda just selles suunas. Kasuta oma kujutlusvõimet uute mõõtühikute leiutamiseks. Millised on inimlikumad ühikud, millega oleks lihtsam suhestuda? Millistes ühikutes on mõõtmist väärt sinu elu?
Fotod ERM, Domestic Data Streamers