Mall Hiiemäe loengu teema on "Inimese ja muu looduse suhete avaldumisest rahvapärimuses".
Loeng ei ole avalik, kuid kõigil on seda võimalik hiljem salvestusena järele vaadata.
Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe on eesti kombestiku ja usundi parimaid asjatundjaid, keda teatakse-tuntakse kõige enam rahvakalendri uurija ja tutvustajana. Tema tegevus folkloristika alal on hõlmanud paljusid valdkondi, nagu looduse kajastused rahvaluules, rahvajutt ja jutustamine, kohapärimus, folkloristika ajalugu jms. Mall Hiiemäe on avaldanud ligi 700 uurimust, teadusartiklit, kommenteeritud allikapublikatsiooni, populaarset kirjutist, raamatututvustust. Lisaks sellele on ta Eesti Rahvaluule Arhiivile üle andnud enam kui 20 000 lehekülge kirjapanekuid, üle 60 tunni helisalvestusi ja rohkesti fotosid.
Aastatel 1981–1999 ilmusid monumentaalse tekstiantoloogia „Eesti rahvakalender“ seitse köidet mahuga üle 2000 lehekülje. See on praegu tõenäoliselt kõige paremini tuntud ja laialdasemalt kasutatud rahvakultuurialane teos Eestis. Hiiemäe töö on näide selle kohta, kuidas kirjutada suure populaarsusega rahvaväljaanne, ilma et tehtaks järeleandmisi teaduspublikatsioonile esitatud nõuete osas. Mall Hiiemäe 2006. aastal ilmunud teos „Päiv ei ole päiväle veli. Lõunaeesti kalendripärimus“ keskendub lõunaeesti rahvakalendrile ning käsitleb nii luterlikul alal (Mulgimaa, Lõuna-Tartumaa, Võrumaa) kui ka kreeka-katoliku kiriku territooriumil (Setumaa) tähistatud tähtpäevi.
2008. aastal ilmus Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetuste sarjas „Kes kõlbab, seda kõneldakse. Pühendusteos Mall Hiiemäele“. Raamatu saatesõnas öeldakse: „Kogumik kajastab meie kõigi imetlust ja lugupidamist ning tõstab ühtlasi esile Malle raugematut tööindu ja pühendumust, lõputuid rahvaluulealaseid teadmisi ja suurepärast arhiivitundmist ja samuti tema inimlikkust ja osavõtlikkust kollegiaalsetes suhetes.“
Oma folkloristika-alase uurimistöö eest on Mall Hiiemäe 2007. aastal saanud riigi teaduspreemia ning 2006. aastal Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinna. 1997. aastal pärjati teda Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnaga, 1995. aastal eesti kultuuri aastapreemiaga ning 1993. aastal Jakob von Uexkülli Eesti taassünni auhinnaga.
Tema panust eesti rahvakultuuri uurimisel ja populariseerimisel on hinnatud Valgetähe Teenetemärgi IV järgu ordeniga (2000), Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiaga (2016) ja eesti teaduse elutööpreemiaga pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.
Folklorist Mall Hiiemäe on ERMi Sõprade Seltsi auliige aastast 2013.
Loeng ei ole avalik, kuid kõigil on seda võimalik hiljem salvestusena järele vaadata.
Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe on eesti kombestiku ja usundi parimaid asjatundjaid, keda teatakse-tuntakse kõige enam rahvakalendri uurija ja tutvustajana. Tema tegevus folkloristika alal on hõlmanud paljusid valdkondi, nagu looduse kajastused rahvaluules, rahvajutt ja jutustamine, kohapärimus, folkloristika ajalugu jms. Mall Hiiemäe on avaldanud ligi 700 uurimust, teadusartiklit, kommenteeritud allikapublikatsiooni, populaarset kirjutist, raamatututvustust. Lisaks sellele on ta Eesti Rahvaluule Arhiivile üle andnud enam kui 20 000 lehekülge kirjapanekuid, üle 60 tunni helisalvestusi ja rohkesti fotosid.
Aastatel 1981–1999 ilmusid monumentaalse tekstiantoloogia „Eesti rahvakalender“ seitse köidet mahuga üle 2000 lehekülje. See on praegu tõenäoliselt kõige paremini tuntud ja laialdasemalt kasutatud rahvakultuurialane teos Eestis. Hiiemäe töö on näide selle kohta, kuidas kirjutada suure populaarsusega rahvaväljaanne, ilma et tehtaks järeleandmisi teaduspublikatsioonile esitatud nõuete osas. Mall Hiiemäe 2006. aastal ilmunud teos „Päiv ei ole päiväle veli. Lõunaeesti kalendripärimus“ keskendub lõunaeesti rahvakalendrile ning käsitleb nii luterlikul alal (Mulgimaa, Lõuna-Tartumaa, Võrumaa) kui ka kreeka-katoliku kiriku territooriumil (Setumaa) tähistatud tähtpäevi.
2008. aastal ilmus Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetuste sarjas „Kes kõlbab, seda kõneldakse. Pühendusteos Mall Hiiemäele“. Raamatu saatesõnas öeldakse: „Kogumik kajastab meie kõigi imetlust ja lugupidamist ning tõstab ühtlasi esile Malle raugematut tööindu ja pühendumust, lõputuid rahvaluulealaseid teadmisi ja suurepärast arhiivitundmist ja samuti tema inimlikkust ja osavõtlikkust kollegiaalsetes suhetes.“
Oma folkloristika-alase uurimistöö eest on Mall Hiiemäe 2007. aastal saanud riigi teaduspreemia ning 2006. aastal Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinna. 1997. aastal pärjati teda Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnaga, 1995. aastal eesti kultuuri aastapreemiaga ning 1993. aastal Jakob von Uexkülli Eesti taassünni auhinnaga.
Tema panust eesti rahvakultuuri uurimisel ja populariseerimisel on hinnatud Valgetähe Teenetemärgi IV järgu ordeniga (2000), Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiaga (2016) ja eesti teaduse elutööpreemiaga pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.
Folklorist Mall Hiiemäe on ERMi Sõprade Seltsi auliige aastast 2013.