MÜTOLOOGIA JA KAASAEG – uus rahvusliku juurega ehe
MÜTOLOOGIA JA KAASAEG – uus rahvusliku juurega eheAvatud on ehtekunstinäituse „MÜTOLOOGIA JA KAASAEG – uus rahvusliku juurega ehe“ viies kollektsioon ERMis Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi ruumis.
Seltsi auliige ehtekunstnik Kärt Summatavet kutsub silmapaistvaid ehte- ja metallikunstnikke, moedisainereid ja kujutavaid kunstnikke looma uusi ehteid ja väikevorme, mis väljendavad tänapäevast vaadet omakultuuri juurtele. Ehete kaudu antakse edasi lugusid, mis kannavad nii loojate omailma kui ka üldinimlikke väärtusi ja tarkusi, mis väärivad edasiandmist järeltulevatele põlvedele.
2022. ja 2023. aasta jooksul esitleb oma teoseid Eesti Rahva Muuseumis ligi 50 Eestist, Soomest ja Leedust pärit kunstnikku – seega on ekspositsioon pidevas muutumises. 2023. aastal koonduvad üksiknäitused suureks ühisnäituseks, kuhu on kaasatud ka rahvuslikud ehted muuseumi kogudest.
Näitusel on seni esinenud viis tuntud metalli- ja ehtekunstnikku
Julia Maria Künnap (s 1979) on lõpetanud EKA ehtekunsti osakonna 2004. aastal Kadri Mälgu käe all. Tema uuendusliku ja pedantse kivilihvi poolest tuntud töid on näidatud grupi- ja isikunäitustel üle maailma. Julia Maria Künnap elab ja töötab praegu Tallinnas.
Marmorist ja kullast rinnaehted „Lõunapoolne külg“ ning „Pööriöö“ on lihvitud Kreekas Parose saarelt vanast kaevandusest leitud marmorist, kust on väidetavalt pärit ka „Mílose Venuse“ materjal. Marmoritükid on erineva struktuuriga nagu eestimaine lumi. Julia Maria Künnap pälvis 2018. aastal Herbert Hofmanni preemia (Saksamaa).
Kristi Paap (s 1973) on lõpetanud EKA metallikunsti osakonna 1996. aastal ning kuulunud rühmitusse F.F.F.F. (Fun For Five Female,1996–2005). Ta on kureerinud ja kujundanud mitmeid näitusi nii Eestis kui ka välismaal, teinud esitlusi USAs, Soomes, Rootsis ja Suurbritannias Walesis. Kunstnikku inspireerib Stephen Hawkingi käsitlus universumist.
Ripats „Kosmos b“ (2021) on kunstniku sõnul ebatäiuslik pabertorust ripats, justkui ussiauk või veresooned või kulgemine, mis aitab leevendada igatsust, mõista saladust. Materjalina on kasutatud paberit, gessot, lehtkulda, lakki, hõbedat ja siidiniiti.
Kristi Paap on kahel korral pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002, 2017).
Kätrin Beljaev (s 1982) on lõpetanud EKA magistriõppe (2015). Ta on osalenud ekspeditsioonidel soome-ugri rahvaste juurde ja täiendanud ennast mitmel pool Euroopas. Kätrin Beljaevi tööd eristuvad jõulise orgaanilise ja arhailise vormi poolest, mida ta kasutab nii unikaalehetes kui ka väikeseeriates. Eri materjalide kombinatsioonis moodustub väike kantav kunstiteos.
Kaelaehted „Ühendused“ (2022) on pühendatud vanaemadega jutustamisele, looduses jalutamisele ja lugemisele, mis aitab hoida ühendusi mineviku ja tuleviku vahel: „Ühendused hoiavad meid hetkes ja tõmbavad maa peale tagasi, kui tundub, et kõik on kaotamas tähendust.“ Ehete materjal on eebenipuu, hõbe, raud, arvutielektroonika detailid ja oonüks.
Luxembourgis ja Eestis töötav Kätrin Beljaev on pälvinud Noore Ehte Fondi preemia (2016).
Egge Edusaar-Harak (s 1979) on noameister, kes on lõpetanud metallikunsti eriala EKAs (2001) ning nahadisaini ja restaureerimise eriala Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (2009). Tema peamine loometöö valdkond on noaterade vormimine-nikerdamine, termotöötlus, käepidemed, valudetailide vormide tegemine-viimistlemine jms. Ta on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna õppejõud ja kuulub paljudesse organisatsioonidesse (sh Suomen Puukkoseura Ry).
Nugade komplekt „Ussikuningas“ (2017) on inspireeritud armastusest kunstniku enda elus. Pulmanugadele graveeritud ussikuningad moodustavad terviku, ükskõik millisest küljest neid vaadelda. Materjalidena on kasutatud Damaskuse terast, uushõbedat, fiibrit, skulpturaalselt vormitud põdrasarve ning musta vesipühvli sarve.
Näituse kuraator Kärt Summatavet (s 1963) on ehtekunstnik ja graafik, kes lõpetas ERKI metallikunstnikuna (1997) ja kaitses loomingulise doktoriväitekirja Aalto Ülikooli disainiteaduskonnas Helsingis (2005). Tartu Ülikool kutsus Kärt Summataveti vabade kunstide professoriks 2019/2020. Tema loomingu fookuses on visuaalse emakeele uurimine ja tõlgendamine, kus põimuvad soome-ugri mütoloogiline maailmapilt, arhailiste rahvaste vaimne kultuuripärand ja rahvakunsti sümbolid innovaatiliste käsitluste ning tehnoloogiatega. Kärt Summataveti töid on eksponeeritud paljudel näitustel üle maailma, ta on pälvinud mitu tunnustust ning rahvusvahelist innovatsiooniauhinda.
Hõbedast käevõru ja sõrmus „Tervis“ (2019–2022) ja pross „Kosmiline pöörd“ (2022) on pühendatud kunstniku lapsepõlves kuuldud muinasjuttudele imelisest ussikuningast. Tarkuseussi kujund on paljude maailma rahvaste loomislugudes ja müütides taevalik püha olend. Rituaalses kunstis tähistab madu algväge, ravi, kaitset ja taevaseid tarkusi.
Viienda kollektsiooni uudised
Remigija Vaitkute (s 1962) on leedu metallikunstnik, kes lõpetas ERKI metallikunsti osakonna (1987). Tema loomingus on nii traditsioonilisi kui ka eksperimentaalseid muistsete ehete ja töövõtete tõlgendusi, ka arheoloogilisi koopiaid muuseumidele. Tema teostest sulandub balti hõimude joon zen-esteetikaga. Ta on osalenud enam kui kuuekümnel rahvusvahelisel näitusel (alates 1988) ning tema meelisteemad on väikevormid, medali- ja ehtekunst. Ta töötab õppejõuna Telšiai metalli- ja ehtekunsti osakonnas (Telšiai Faculty of Vilnius Academy of Art) kui silmapaistev pronksi- ja rauavalamise tehnikate pärimuse säilitaja ja mokume-gane tehnika arendaja.
Installatsiooni „Mäng – 7 planeeti“ (2022) idee sündis soovist luua liikuvatest pallidest-taevakehadest tänasele maailma kontekstile mõeldes. Kellegi brutaalne käeliigutus tekitab segaduse täheseisudes, pühkides ära inimeste elusid ja saatusi, mida poleks pidanud juhtuma. Mängupallid on allegooria planeetide asetuse puutumisel tekkivatest liikumistest ja muutustest, mis mõjutavad ootamatult meie igaühe saatust. Näitusel võib igaüks ise neid planeete-mängukuule liigutada, sest siin on see mäng ohutu.
Kadi Kübarsepp (s 1982) on ehte- ja vormikunstnik, kes on lõpetanud EKA ehte- ja sepakunsti magistrantuuri (2011). Tal on toimunud kümme isiknäitust ning osalemisi mitmekümnel rahvusvahelisel grupinäitusel nii Eestis kui ka välismaal. Kadi Kübarsepa loominguline käekiri on tundlik ja vormirikas. Ta katsetab metallitöö piire ning loob uusi seoseid traditsioonilise ja eksperimentaalse ehtekunsti piirimaile.
Kaelaehete seeria „Raskus“ (2022) koosneb kuuest ehtest. Ehetes peituv raskus ei ole seotud mitte materjali omadustega, vaid teekonnaga, mis on kulunud nende eheteni jõudmiseni. Puhta hõbeda valge pind ja oksiidikihi tumedus annavad kerguse, mida sel rajal kulgemiseks tarvis läheb.
Mart Reino (s 1977) on vormi- ja ehtekunstnik, kes on lõpetanud EKA ehte- ja sepakunsti õppetooli (2003) ning on praegu TÜ VKA pärandtehnoloogia magistrand ja metallitöö õppejõud. Ta on osalenud mitmetes kunstiprojektides ning juhendanud noortele mõeldud metallitöökursusi. Ennast positsioneerib ta pigem loova käsitöölise kui kunstnikuna ning on huvitatud arheoloogilistest leidudest, etnograafilistest ehetest ning fotograafiast. Mart Reino tegeleb rahvapäraste hõbeehete, tööriistade ja tarbeesemete sepistamise, lehtmetallide vormimise, metallivalu ja metallide taaskasutusega. Tema ambitsioon on pigem areneda käeliselt, eksperimenteerides uute või unustatud metallitöö tehnoloogiatega ja õpetades Viljandis metalli eriala üliõpilasi.
Kollektsiooni „Lihtsad vormid“ (2019) kaela- ja käevõrud on loodud õhukesest hõbelehest. Haamrilöökide all metall paindub ja võtab loomuliku ovaalse kuju ning kaarja ristlõike. Saadud vorm annab muidu plastilisele materjalile vajaliku tugevuse ja elastsuse. Metall soojeneb kehasoojuse mõjul kiiresti ning kergekaalulised võrud on vaevumärgatavad ja mugavad. Ehete pinda katab söövitustehnikas kujundikiri.
Kärt Summatavetilt viiendale näitusele lisandunud kollektsiooni „Uus teadmine“ (2022) kuuluvad kaks kaelaehet „Unistuste maastikud I-II“ ja kolm käevõru „Hingelinnud taevaste taga“. Kollektsioon on sündinud kosmiliste ja müütiliste maastike teemasid käsitlevas teoste seerias, kuhu kuuluvad 2022. aastal valminud joonistused ja hõbeehted.
Kuuenda kollektsiooni uudised
Katrin Veegen (s 1978) on ehtekunstnik, kes on lõpetanud EKA ehte- ja sepakunsti osakonna (2002) ning täiendanud ennast Inglismaal Birminghami ülikoolis. Ta on osalenud rohketel grupinäitustel nii Eestis kui ka välismaal (Portugalis, Saksamaal, USAs, Hollandis, Taanis) ning tegeleb omanimelise brändi unikaalehete ning limiteeritud koguses disainehete loomisega.
Katrin Veegeni loomingut iseloomustavad rikkalikud materjalid, selged ja puhtad vormid, mis on teostatud kõrge tehnilise kvaliteediga kasutades kaasaegset kunstikeelt. Tema töid leidub nii erakogudes, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis kui ka Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei kogudes. Katrin Veegen on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Metallikunstnike Liidu liige ning teda on tunnustatud mitme erialase preemiaga.
Kollektsiooni „ÕNNE SÄNG“ (2022) rinnaehe ja kõrvarõngad on sündinud permakultuuri katsetustest mulla ja õnnetundega: „Olen lubanud endal uppuda teemadesse, mis puudutavad viljakust, teineteise toitmist-toetamist, jätkuvust ning meie keskkonna säilimist ehk elu võimalikkust väga lihtsal tasandil, mis tasakaalustab, hoolitseb meie hinge ja vaimu eest, pakub silmailu ja rõõmu, toites meid samas kõige argisemal moel, millest on vaikselt saamas uus luksus. Komplektis „ÕNNE SÄNG“ idanevadki minu mõtted sellest heaolust ja privileegist, mida muld meile sõbraliku dialoogi kaudu võimaldab. Kuskilt lugesin, et on küsitud: kas sa oled nii vaene, et pead tegelema mingi permakultuuri katsetustega, et mitte nälga jääda? See küsimus kummitab mind siiani ja olen õnnelik, et ei pea ise hakkama seletama, kui rikkana ma ennast tunnen, et mulle selline privileeg osaks on saanud kõigi nende hüvedega, mis sinna juurde käivad. Kui see küsija vaid teaks, et oma linnakorteris pean ma takkatippu vihmausse, kes meie pere biojäätmeid ümber töötlevad!“
Katrin lisab: „Mulle meeldib mõelda, et sarnaselt sõlele ja hobuserauale, kui kanda neid õigetpidi (ava üleval), on ka väikene elus mullalapp meie lihtsa õnne pesa.“
Materjalidena on ta kasutatud puhast kulda, hõbedat ja kuubilist tsirkooniat.
ERMi Sõprade Seltsi ruumi näituseaken asub A-osa silla-alal, püsinäituse „Kohtumised“ sissepääsust paremal.