Must taust kollase tekstiga
ERMi museaalide hulgas on üks ese, mis on eestlastele eriti oluline – see on meie esimene sinimustvalge lipp. Eesti Üliõpilaste Seltsile kuuluvat lippu saab näha näitusel „Rahvas ja riik“. 1884. aastal õ...
Alates 19. sajandi keskpaigast toimusid Eesti alal suured muudatused töökorralduses, eluolus ja rahva hingeelus. Tööstusrevolutsioon tähendas käsitöö asendamist masinatoodanguga, suurte vabrikute rajamist ja inimeste...
Raamatuaja nimetust kannab ERMi püsinäitusel „Kohtumised“ periood, mis algab tinglikult 15. sajandi lõpust seoses esimeste trükitud raamatute jõudmisega Eestisse ning kandub 19. sajandi lõppu, mil tekkisid...
Ristisõdadega juurutati Eesti alal 13. sajandil Lääne-Euroopas levinud ühiskonnakorraldus. Selle üheks iseloomulikuks nähtuseks olid linnad, olulised käsitöö- ja kauplemiskeskused. Ehkki linnad olid suhteliselt v...
Eesti muinasaja lõpetas siinse ala ristiusustamine 12.–13. sajandil. See sai teoks tule ja mõõgaga, samamoodi nagu läänekristluse nimel ja paavsti õnnistusel peetud ristisõda koos sõjakäikudega...
Muistsete inimeste säilmed pakuvad mitmekesiseid teadmisi nende eluolu ja tervise kohta. ERMi püsinäitus „Kohtumised“ räägib kahe muinasaegse naise lugu, kellest üks elas Tamula järve ääres kiviajal...
Muinasajaks nimetatakse ajaloo vanemat osa, millest annavad peamiselt infot arheoloogilised leiud. Uurijad on selle selguse huvides jaganud kolme ossa – kivi, pronksi- ja rauaaega. Nime on need perioodid saanud iseloomulike materjalide järgi,...
