Vaade näituselt Toolilugu (vasakult): Presidendi ametihoone kabineti tool (Erich Birk, 1937-38) ja Torutugitool (Alar Kotli, 1930ndad) | Pilt: Anu Ansu ja Berta Vosman (ERM)
Avasime näituse Eesti toolidisaini ajaloost
Pühapäev, 10. veebruar 2019
Näitus sajandi jooksul Eestis loodud toolidest
ERMi galeriis on 31. jaanuarist avatud Eesti toolidisaini sajast aastast jutustav näitus „Toolilugu“. Koostöös Eesti Sisearhitektide Liiduga (ESL) loodud näituse kuraatorid on kunstiteadlane Harry Liivrand, disainer Lilian Sokolova ja sisearhitekt Katrin Tammsaar.
Näitus vaatleb kronoloogiliselt ja stiiliajaloo kaudu Eesti mööbliajalugu 1920. aastate algusest kuni 21. sajandi teise kümnendini. ERMi galeriis on väljas ikoonilise staatuse pälvinud toole, mida võib leida ühiskondlikes hoonetes, aga ka paljude eestlaste kodudes, ning tänasele publikule vähem tuntud, kuid omas ajas väga levinud toole.
„Need on toolid, mis on teinud kodumaises mööblidisainis ajalugu – seda nii unikaalesemetena kui ka tööstusliku toodanguna. Näitusele oleme valinud toole, milleta me ei kujutaks oma disainiajalugu ette, ning toole, mille unikaalsus on aja märk, sest võimaluste piiratus määras tiraaži,“ ütles näituse üks kuraatoritest Harry Liivrand.
Näitus hõlmab selliste kuulsate interjööride toole, nagu Riigikogu saal (1920. aastad), Tallinna Seltskondlik Maja (1920. aastad), Kadrioru lossi administratiivhoone (1930. aastad), Tallinna kohvik Pegasus (1960. aastad), Tartu Ülikooli aula (1960. aastad), Tallinna raekoda (1970. aastad), Tallinna restoran Eeslitall (1980. aastad) ja Eesti saatkond Pekingis (2010. aastad).
Samas näeb näitusel suurte mööblitööstuste toodangut, nagu Tallinna Lutheri vabriku vineerist toolid, Jaan Siiraku kavandatud mööbel Vikeri tehasele, Standardi, Tallinna vineeri- ja mööblikombinaadi, samuti Tarmeko ja Mangi toodangut. Lisaks eksponeeritakse külatislerite töid, sest needki kuuluvad Eesti toolilukku.
Näituse koostamisel on kasutatud peamiselt erakogudes leiduvaid toole, kuid ka ERMi, Eesti Arhitektuurimuuseumi ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusid. Atraktiivses näitusekujunduses kohtuvad toolid uuesti ruumidega, kuhu nad loodud on.
Alates veebruarist toimuvad näitusel kuraatorituurid ja kohtumisõhtud toolidisaineritega ning külastused ERMi mööblikogusse. Näitust täiendab ka eesti- ja ingliskeelne kataloog (vaata lisa). Näitus jääb avatuks kuni 30. juunini 2019.
Näituse korraldamiseks organiseeris Eesti Sisearhitektide Liit avaliku konkursi, mille võitjaks kuulutati 2018. aasta jaanuaris „Tooliloo“ projekt.
Näituse produtsent on Reet Mark (ERM) ning graafilise disaini on loonud Eva Unt ja Margus Tammik (Unt/Tammik). Näituse loomist toetasid Eesti Kultuurkapital, Akzo Nobel Baltics ja Fagerhult.
Näituse valmimisse on panustanud ka Eesti Sisearhitektide Liidu toetajaliikmed: Bauhof Group, Decoland, E-Lux Kodutehnika, Elke Mööbel, Floorin, Geberit, Hektor Light, Jung, Lincona Konsult, Mass, Moodne Valgustus, Plaadipunkt, Plaat Detail, Puustelli, RM Stuudio, Tarkett, Villeroy&Boch Gustavsberg AB Eesti filiaal, Vivarec, Wermstock, InterStudio, Glamox HE, I.D. Kangas ja Björn Espresso Bar.
Näitus vaatleb kronoloogiliselt ja stiiliajaloo kaudu Eesti mööbliajalugu 1920. aastate algusest kuni 21. sajandi teise kümnendini. ERMi galeriis on väljas ikoonilise staatuse pälvinud toole, mida võib leida ühiskondlikes hoonetes, aga ka paljude eestlaste kodudes, ning tänasele publikule vähem tuntud, kuid omas ajas väga levinud toole.
„Need on toolid, mis on teinud kodumaises mööblidisainis ajalugu – seda nii unikaalesemetena kui ka tööstusliku toodanguna. Näitusele oleme valinud toole, milleta me ei kujutaks oma disainiajalugu ette, ning toole, mille unikaalsus on aja märk, sest võimaluste piiratus määras tiraaži,“ ütles näituse üks kuraatoritest Harry Liivrand.
Näitus hõlmab selliste kuulsate interjööride toole, nagu Riigikogu saal (1920. aastad), Tallinna Seltskondlik Maja (1920. aastad), Kadrioru lossi administratiivhoone (1930. aastad), Tallinna kohvik Pegasus (1960. aastad), Tartu Ülikooli aula (1960. aastad), Tallinna raekoda (1970. aastad), Tallinna restoran Eeslitall (1980. aastad) ja Eesti saatkond Pekingis (2010. aastad).
Samas näeb näitusel suurte mööblitööstuste toodangut, nagu Tallinna Lutheri vabriku vineerist toolid, Jaan Siiraku kavandatud mööbel Vikeri tehasele, Standardi, Tallinna vineeri- ja mööblikombinaadi, samuti Tarmeko ja Mangi toodangut. Lisaks eksponeeritakse külatislerite töid, sest needki kuuluvad Eesti toolilukku.
Näituse koostamisel on kasutatud peamiselt erakogudes leiduvaid toole, kuid ka ERMi, Eesti Arhitektuurimuuseumi ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusid. Atraktiivses näitusekujunduses kohtuvad toolid uuesti ruumidega, kuhu nad loodud on.
Alates veebruarist toimuvad näitusel kuraatorituurid ja kohtumisõhtud toolidisaineritega ning külastused ERMi mööblikogusse. Näitust täiendab ka eesti- ja ingliskeelne kataloog (vaata lisa). Näitus jääb avatuks kuni 30. juunini 2019.
Näituse korraldamiseks organiseeris Eesti Sisearhitektide Liit avaliku konkursi, mille võitjaks kuulutati 2018. aasta jaanuaris „Tooliloo“ projekt.
Näituse produtsent on Reet Mark (ERM) ning graafilise disaini on loonud Eva Unt ja Margus Tammik (Unt/Tammik). Näituse loomist toetasid Eesti Kultuurkapital, Akzo Nobel Baltics ja Fagerhult.
Näituse valmimisse on panustanud ka Eesti Sisearhitektide Liidu toetajaliikmed: Bauhof Group, Decoland, E-Lux Kodutehnika, Elke Mööbel, Floorin, Geberit, Hektor Light, Jung, Lincona Konsult, Mass, Moodne Valgustus, Plaadipunkt, Plaat Detail, Puustelli, RM Stuudio, Tarkett, Villeroy&Boch Gustavsberg AB Eesti filiaal, Vivarec, Wermstock, InterStudio, Glamox HE, I.D. Kangas ja Björn Espresso Bar.