ERMi loengusari „Maailm ja rahvad“ kutsub kohtuma mitmekesiste kogemusmaailmade, kultuuri- ja mõttesuundadega. 2020. aasta sügishooaja avab 19. septembril kell 12 Ivan Makarov loenguga „Venelane Eestimaal“. Osalemine on tasuta!

Esineja juhatab kohtumise sisse järgmiselt:
Eestis elab palju venelasi. Viimase loenduse andmetel umbes iga neljas, aga ükski number ei saa olla täpne. Venekeelsed poliitikud armastavad opereerida suurusega "üks kolmandik", mis on ilmselge liialdus, kuid nii teevad venekeelse elanikkonna nimel sõna võtvad inimesed ennast tähtsamaks ja suuremaks. Selleks arvatakse oma elektoraadi hulka ka kõik endise Nõukogude Liidu alalt pärit mitte-eestlased, üritades vastandada eestlastele "kõiki teisi". Meie suhted toimivad alati kahel tasandil - inimlikul ja kogukondlikul. Sealjuures üritatakse näidata eestlasi samuti kogukonnana, kuid eestlased on põlisrahvas omal maal. Venelasi püütakse aga eksponeerida rahvusvähemusena, mis on samuti ebatäpne. Eestis elab ka mitukümmend tuhat Venemaa kodanikku ja isegi eesti keelt valdavad venelased, ka EV kodanikud, eksisteerivad enamasti Venemaa totaalsele propagandale orienteeritud meedia-, kultuuri- ja keeleruumis, mis teeb nad üle 100-miljonilise naaberrahva osaks. Eestlased ja venelased saavad tööl ja tavaelus enamasti hästi läbi, kuid suhtlevad rohkem oma rahvuskaaslastega. Eestlased ei saa leppida paljude venelaste üleoleva suhtumisega eesti keelde ja Eesti ajaloosse, paljud venelased peavad omakorda oma rahvast eestlastele vabaduse ja jõukuse toojateks ning ei saa aru eestlaste "tänamatusest". Meie lähendamine ehk intergeerimine on paljude jaoks sõnakõlks, mis toob professionaalsetele integreerijatele palju kõlisevat ja seega selle protsessi edukus jätaks nad tööta. Venelased sulanduvad Eesti rahva sisse kõige paremini omasoodu, õppides keelt ja suheldes ning tehes koostööd eestlastega. See on eurosaadiku Yana Toomi ja tema mõttekaaslaste õudusunenägu, seepärast veenavadki nad venelasi, et eesti keel sureb peatselt välja. Kuid ka paljud mõjukad eestlastest poliitikud üritavad teha nii, et eestlaste ja venelaste suhted ei läheks paremaks. Viimati nägime me seda Taasiseseisvumispäeval Kadrioru roosiaias.
Sellest on tuliselt kahju, sest ka venelased teevad Eesti heaks tublit tööd, paljud neist oskavad eesti keelt, on sõbralikud ja heasüdamlikud. Enamik venelasi on suurepärased teenindajad, hoolivad arstid, abivalmid kolleegid ja head naabrid. Kui välja arvata traditsiooniline oht idast, siis kõigi teiste, ka globaalsete ohtude puhul on venelased eestlaste liitlased. Nad on samuti kristlased ja ka aina rohkem rünnatava nahavärvi osas eestlaste saatusekaaslased. Selle elus, kellel on mõlemal "poolel" sõpru, on reeglina ka rohkem optimismi ja vähem hirme.

Loeng toimub Aliise Moora auditooriumis (A-sissepääs).