Reedel kell 17 avatakse ERMis näitus "Lähedased tundmatud: Eesti, Läti ja Krišjanis Barons", mis on pühendatud Läti ühele silmapaistvamale rahvusliku ärkamisaja tegelasele, folkloristile ja rahvaluulekogujale Krišjānis Baronsile. Enne näituse avamist toimub linnamatk koos muusik Renars Kaupersiga. Kõik huvilised on oodatud nii matkale kui ka näituse avamisele, kus Kaupers musitseerib. 

Päeva täpsem kava:
14.15. Esimene projekti "Teel Baronsiga" matk koos Renars Kaupersiga läbi Tartu linna. Matk algab TÜ muuseumi juurest ja jõuab ERMi.
17.00 Näituse "Lähedased-tundmatud: Eesti, Läti, Krišjanis Barons" avamine Eesti Rahva Muuseumis (A-sissepääs).
18.00 Renars Kaupersi ja Janis Strapcansi kontsert Eesti Rahva Muuseumi silla-alal.

Üritust korraldab Tartu Läti Selts koostöös Imants Ziedonise muuseumiga, Krišjanis Baronsi muuseumiga, Eesti Rahva Muuseumi, Tartu Ülikooli muuseumi ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumiga.

Lisainfo: Ilze Salnaja-Värv, tel +372 5646 7573

Krišjānis Barons sündis 1835. aastal Kuramaal, aastail 1856–1860 õppis ta Tartu Ülikoolis. Õpingute ajal algatas Barons koos teiste läti rahvusliku ärkamisliikumise, ehkki kõige suurema tuntuse saavutas ta läti rahvaluule koguja ning süstematiseerijana. 1802 taasavatud Tartu Ülikoolist kujunes sajandi keskpaigas Eesti ja Läti esimese põlvkonna haritlaste kasvulava. Ehkki arvuliselt oli eesti ja läti talupoegade laste esindatus ülikoolis siis veel väga väike, suutsid need üksikud kõrgharitud eestlased ja lätlased oma rahva jaoks korda saata uskumatult palju.
 
Tartus saavad 19. sajandi keskel kokku eestlased ja lätlased. Üksteist inspireerides ja kogemusi ammutades luuakse Tartus alus Eesti ja Läti rahvusliku ärkamisaja liikumisele ning pannakse alus hilisemale tihedale kirjavahetusele ja kontaktidele. Kui eestlaste jaoks on Tartu üldteada Eesti rahvusliku ärkamisaja sünnikoht, siis täpselt sama tähendus on Tartul ka lätlaste jaoks. Vanemuise seltsi kiiluvees ja Tartu Ülikooli vaimse õhustiku toel Tartus sai tuule tiibadesse märkimisväärselt palju algatusi – sündis eestikeelne teater, tegevust alustas eesti kirjameeste selts, ilmusid esimesed eesti ajalookäsitlused, tööd eesti rahavapärimusest, eesti keelest jpm. 19. sajandi keskel kohtuvad Tartus ülikooliõpingute ajal ka kolm säravat lätlast, kellel on sarnane eesmärk - suurendada lätlaste eneseteadvust ja rahvuslikku õitsengut.  Krišjānis Valdemārs, Juris Alunāns ja Krišjānis Barons nimetasid endid noorlätlasteks ning asutasid pärast Tartu õpinguid Peterburis esimese Läti ajalehele "Pēterburgas Avīzes" (1862-1865).