Sel aastal tähistab Eesti Vabariik oma 100. sünnipäeva, sestap käsitleb neljapäeval, 25. oktoobril Eesti Rahva Muuseumis toimuv hõimupäevade konverents soome-ugri rahvaste rahvuslikku liikumist ja iseseisvuspüüdeid sada aastat tagasi.
Konverents “100 aastat soome-ugri rahvaste iseolemist” keskendub soome-ugri rahvaste ajaloo pöördelistele sündmustele sada aastat tagasi Venemaal, aga ka kogu Euroopas. 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni ja Esimese maailmasõja lõpptulemuseks oli iseseisvate soome-ugri riikide tekkimine ja Vene NFSV koosseisu jäänud soome-ugri rahvaste rahvuslike territoriaal-autonoomiate moodustamine. See oli Venemaa soome-ugri rahvaste esimene rahvuslik ärkamisaeg, mille käigus sündisid ja surid suured ootused, lootused.
Konverents koosneb kahest teemablokist. Ettekannetega esinevad ja osalevad järgnevates aruteludes nimekad teadlased Eestist, Soomest, Ungarist, Karjalast, Udmurdi-, Mari- ja Komi- ja Mordvamaalt. Hõimupäevade konverents on ühtlasi avalöögiks järgnevatel päevadel Setomaal korraldatavale soome-ugri rahvaste maailmakongressi vahekonverentsile ja see kuulub Eesti Vabariik 100 rahvusvahelisse programmi. Külalised soome-ugri maailmast on sellele kutsutud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul.
MORDVA
Vladimir Abramov, ajalooteaduste doktor – Mordva rahvuslik liikumine aastatel 1917 – 1920
UDMURDI
Aleksei Ponomarjov, filosoofiadoktor, Venemaa Teaduste Akadeemia Uurali osakonna Udmurdi filiaali filosoofia ja õiguse instituudi direktor – Sada aastat, sada isikut, sada sündmust: Udmurdi riikluse sajandaks juubeliks
MARI
Rodion Tšuzajev, Mari riikliku ülikooli kultuuri ja kunstide teaduskonna dekaan – Mari rahvuslik liikumine ja rahvuslik-territoriaalse autonoomia saavutamine 1917 – 1921
KOMI
Svetana Bandura (PhD), Komi rahvusmuuseumi direktori asetäitja – Sürjakomide parlamentarismi allikate juures
II POOL
KARJALA
Juri Kilin, professor, ajalooteaduste doktor, Petrozavodski riikliku ülikooli välismaa ajaloo, politoloogia ja rahvusvaheliste suhete kateedri juhataja – Karjala autonoomia projekteerimine aastatel 1918 – 1920: sise- ja välispoliitilised faktorid
SOOME
Pekka Kauppala (PhD), Helsingi ülikooli, Venemaa ja Ida-Euroopa uurimuste dotsent – Iseseisva Soome sünd ja 1917 – 1922 aastate geopoliitika ja soome-ugri küsimuse taustal
EESTI
Ago Pajur (PhD), Tartu Ülikool, eesti ajaloo osakonna dotsent – Eesti teel omariiklusele 1917 – 1918
UNGARI
András (Andres) Bereczki (PhD), Budapesti ülikooli õppejõud – Suur sõda, revolutsioonid ja Trianoni rahuleping. Ungari aastatel 1917 – 1920
Konverentsi töökeeled on eesti ja vene keel (sünkroontõlkega)
Konverents “100 aastat soome-ugri rahvaste iseolemist” keskendub soome-ugri rahvaste ajaloo pöördelistele sündmustele sada aastat tagasi Venemaal, aga ka kogu Euroopas. 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni ja Esimese maailmasõja lõpptulemuseks oli iseseisvate soome-ugri riikide tekkimine ja Vene NFSV koosseisu jäänud soome-ugri rahvaste rahvuslike territoriaal-autonoomiate moodustamine. See oli Venemaa soome-ugri rahvaste esimene rahvuslik ärkamisaeg, mille käigus sündisid ja surid suured ootused, lootused.
Konverents koosneb kahest teemablokist. Ettekannetega esinevad ja osalevad järgnevates aruteludes nimekad teadlased Eestist, Soomest, Ungarist, Karjalast, Udmurdi-, Mari- ja Komi- ja Mordvamaalt. Hõimupäevade konverents on ühtlasi avalöögiks järgnevatel päevadel Setomaal korraldatavale soome-ugri rahvaste maailmakongressi vahekonverentsile ja see kuulub Eesti Vabariik 100 rahvusvahelisse programmi. Külalised soome-ugri maailmast on sellele kutsutud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul.
Konverentsile registreerumine on avatud siin: REGISTREERIMINE HÕIMUPÄEVADE KONVERENTSILE
ETTEKANDED:
I POOLMORDVA
Vladimir Abramov, ajalooteaduste doktor – Mordva rahvuslik liikumine aastatel 1917 – 1920
UDMURDI
Aleksei Ponomarjov, filosoofiadoktor, Venemaa Teaduste Akadeemia Uurali osakonna Udmurdi filiaali filosoofia ja õiguse instituudi direktor – Sada aastat, sada isikut, sada sündmust: Udmurdi riikluse sajandaks juubeliks
MARI
Rodion Tšuzajev, Mari riikliku ülikooli kultuuri ja kunstide teaduskonna dekaan – Mari rahvuslik liikumine ja rahvuslik-territoriaalse autonoomia saavutamine 1917 – 1921
KOMI
Svetana Bandura (PhD), Komi rahvusmuuseumi direktori asetäitja – Sürjakomide parlamentarismi allikate juures
II POOL
KARJALA
Juri Kilin, professor, ajalooteaduste doktor, Petrozavodski riikliku ülikooli välismaa ajaloo, politoloogia ja rahvusvaheliste suhete kateedri juhataja – Karjala autonoomia projekteerimine aastatel 1918 – 1920: sise- ja välispoliitilised faktorid
SOOME
Pekka Kauppala (PhD), Helsingi ülikooli, Venemaa ja Ida-Euroopa uurimuste dotsent – Iseseisva Soome sünd ja 1917 – 1922 aastate geopoliitika ja soome-ugri küsimuse taustal
EESTI
Ago Pajur (PhD), Tartu Ülikool, eesti ajaloo osakonna dotsent – Eesti teel omariiklusele 1917 – 1918
UNGARI
András (Andres) Bereczki (PhD), Budapesti ülikooli õppejõud – Suur sõda, revolutsioonid ja Trianoni rahuleping. Ungari aastatel 1917 – 1920
Konverentsi töökeeled on eesti ja vene keel (sünkroontõlkega)