/English below/
19. veebruaril kl 18 toimub ERM-i „Maailma ja rahvad“ sarjas loeng albaania rahvarõivastest, mille peab Albaaniast pärit etnoloog Dorina Arapi. Loeng toimub koostöös TÜ etnoloogia osakonnaga. Loeng on tasuta ja inglise keeles.
Rahvarõivad on esinduslikud manifestid ühiskonna materiaalsest kultuurist, mis pakuvad teavet inimese sotsiaalse grupi ja kultuuri kohta omas ajas. Eeltööstuslikes ühiskondades kandis rahvarõivas mitmes vormis infot selle kandja kohta: see oli inimese staatuse, sotsiaalse kuuluvuse, vanuse ja religioosse kuuluvuse näitaja.
Rahvarõivaste tähenduste mõistmiseks peab uurima vastava perioodi ühiskondlikku elu, sotsiaalseid struktuure, naiste ja meeste rolle ühiskonnas, samuti sotsiaalsete käitumiste mustreid ja nende muutumisi ajas. Riietumisstiili mõjutavad ka poliitilised ja majanduslikud konfliktid, mis piiravad õmblemiseks kasutatavate materjalide kättesaadavust. Erinevad majanduslikud olukorrad mõjutavad kaubanduslikku poliitikat ja kaupade importi ning eksporti, mis omakorda mõjutab kommunikatsiooni ja kaupade tootmist ning tarbimist. Sugude konstruktsioonid, naise avalik roll, naine kui tarbija, elu ruumiline organiseeritus ja kulutamisega seotud seaduspärad on mõned teemad ja küsimused, mis mõjutavad rahvarõiva stiili. Nii muutub riietumine osaks laiemast kommunikatsioonisüsteemist, moodustades suhtlemisvormi ja olles ka ise selle aluseks.
Loengus räägib Dorina Arapi linna- ja maakeskonnas kantud rahvarõivastest, rõivastumise praktikatest ja nende tähendustest kohalike albaanlaste hulgas.
/in English/
19. veebruaril kl 18 toimub ERM-i „Maailma ja rahvad“ sarjas loeng albaania rahvarõivastest, mille peab Albaaniast pärit etnoloog Dorina Arapi. Loeng toimub koostöös TÜ etnoloogia osakonnaga. Loeng on tasuta ja inglise keeles.
Rahvarõivad on esinduslikud manifestid ühiskonna materiaalsest kultuurist, mis pakuvad teavet inimese sotsiaalse grupi ja kultuuri kohta omas ajas. Eeltööstuslikes ühiskondades kandis rahvarõivas mitmes vormis infot selle kandja kohta: see oli inimese staatuse, sotsiaalse kuuluvuse, vanuse ja religioosse kuuluvuse näitaja.
Rahvarõivaste tähenduste mõistmiseks peab uurima vastava perioodi ühiskondlikku elu, sotsiaalseid struktuure, naiste ja meeste rolle ühiskonnas, samuti sotsiaalsete käitumiste mustreid ja nende muutumisi ajas. Riietumisstiili mõjutavad ka poliitilised ja majanduslikud konfliktid, mis piiravad õmblemiseks kasutatavate materjalide kättesaadavust. Erinevad majanduslikud olukorrad mõjutavad kaubanduslikku poliitikat ja kaupade importi ning eksporti, mis omakorda mõjutab kommunikatsiooni ja kaupade tootmist ning tarbimist. Sugude konstruktsioonid, naise avalik roll, naine kui tarbija, elu ruumiline organiseeritus ja kulutamisega seotud seaduspärad on mõned teemad ja küsimused, mis mõjutavad rahvarõiva stiili. Nii muutub riietumine osaks laiemast kommunikatsioonisüsteemist, moodustades suhtlemisvormi ja olles ka ise selle aluseks.
Loengus räägib Dorina Arapi linna- ja maakeskonnas kantud rahvarõivastest, rõivastumise praktikatest ja nende tähendustest kohalike albaanlaste hulgas.
/in English/
"The traditional dress as a form of communication"
On February 19 at 6 p.m. Albanian ethnologist Dorina Arapi will give a lecture about Albanian traditional dresses. The lecture is a part of the lecture series "World and Nations" and is organized in co-operation with the Department of Ethnology of the University of Tartu. The lecture is in English and free of charge.
The traditional dresses are undoubtedly one of the most prominent manifestations of material culture. They provide a source of information about a community, a social group or a culture in a period of time. In the preindustrial societies, in many forms and ways, the traditional dress communicated information about the bearer: it was an indicator of who you were, showing a social belonging, age, civil status and religious affiliation.
To study a traditional dress of a community, a scholar has to explore the social life, the structure of social classes, the role of women and men in society, the changes and patterns of social behavior as well. The political and economic conflict affect the restriction of clothing and materials used in their sewing. Economic issues affect trade policies, import and export of goods, and consequently they affect the transport, communication or production of goods consumption. Gender construction, the role of women in the public space, women seen as a consumer, spatial organization, sumptuary laws, were some of the issues that affected the traditional dress as well. As such, dressing becomes part of a wider communication system of goods, ideas and relations. In itself, the traditional dress constituted a form of communication, and on the other hand was a subject of communication itself.
In her lecture, Dorina will talk about the urban and rural traditional dress, the dress practices and their meaning to the locals in Albania.