Eesti muinasaja lõpetas siinse ala ristiusustamine 12.–13. sajandil. See sai teoks tule ja mõõgaga, samamoodi nagu läänekristluse nimel ja paavsti õnnistusel peetud ristisõda koos sõjakäikudega alates 11. sajandi lõpust pühale maale Lähis-Idas. Lisaks katoliku kiriku mõjuvõimu laiendamisele olid sõjakäikude taga kaupmeeste ja ilmalike valitsejate majanduslikud ning poliitilised motiivid. Kohalikele elanikele tähendas ristisõda aga kõigepealt lahinguid. Seda, milliseid kaitse- ja ründerelvi siinmail kasutati (mitte ainult ristisõdades, vaid ka kesk- ja varauusajal 13.–18. saj), näeme ERMi püsinäituse „Kohtumised“ keskajale pühendatud osas „Ristiusu tulek“. Lisaks relvade saatusele saame ühe kirikuelu puudutava näite abil teada, kuidas muutus inimeste elu.

Kõneleb giid Tiiu Kreegipuu.