Juurdemaksuga margid vigastatud sõdurite, Punase Risti ja tuberkuloosi vastu võitlemise heaks
Juurdemaksuga postmargid on need, mille puhul müügihind ei lähe tervikuna postiteenuse eest tasumiseks, vaid osa liigub mõnele teisele organisatsioonile või fondile.
Esimesed sellised postmargid andis välja Briti Austraalias asunud kuninganna Victoria koloonia postivalitsus 1897. aastal ja nõnda kogutud lisamaksu kasutati kuninganna Victoria 60. valitsemisaasta tähistamiseks. Venemaa esimeste juurdemaksumarkidega koguti aga 1905. aastal raha sõjas langenute perede orbude heaks.
Vigastatud sõduritele
Eesti esimesed juurdemaksuga margid „Vigastatud sõduritele“ anti välja 22. juunil 1920 (70 + 15 penni) ja 26. juunil 1920 (35 + 10 p). Need kehtisid kuni 30. juunini 1926. Sügisel 1920 tehti postmarkidele ületrükk. 6. oktoobril tulid käibele margid ületrükiga 2 marka (70 + 15 p) ja 6. novembril ületrükiga 1 mark (35 + 10 p). Markide postimüük toimus kuni 31. detsembrini 1921, ilma lisamaksuta võeti need taaskasutusele 27. aprillil 1922. Margid nominaaliga 1 mark kehtisid 31. märtsini 1926 ja 2 marka kuni 31. detsembrini 1940.
Margid kujundas Karl Jürgens (eestindatud nimega Joon) (5.01.1892–25.08.1981), autodidaktist tarbekunstnik, graafik ja karikaturist. Postmarkide kujundamise kõrval tegi ta ka mitmele tubakaettevõttele kunstnikutööd.
3. üleriiklikust vigastatud sõjameeste kongressist teeb ülevaate Päewaleht nr 240 (22.10.1920), puudutades põgusalt ka postmarke: „Sissetulekuid on senini saadud mitmestest allikatest. Üks sissetulekute peaallikas on postmarkide müük. Marke on tehtud 4 miljonit tükki ja nendest on seni üks miljon ära müüdud.“
Juurdemaksuga margid tõstatasid küsimuse, kas neid saab kasutada ka kirja saatmisel välismaale. Waba Maa nr 102 (21.04.1921) kirjutab: „Postipeavalitsus on üleilmse postiliidu büroo kaudu kõigi postiliidu riikide postivalitsuste poole pööranud palvega, meie vigastatud sõjameeste postmarke tunnistada.“
Punase Risti heaks
Päewaleht nr 104 (22.04.1921) annab teada: „Iseäralised postmargid Eesti Punase Risti heaks. Riigi Teatajas nr 29 on avaldatud valitsuse määrus vastuvõtmise asjus iseäraliste postmarkide pealt Eesti Punase risti heaks. Eesti Vabariigis antakse välja vabatahtlikuks tarvitamiseks harilikkude postmarkide kõrval iseäralised postmargid kõrgendatud hindadega, mille müügist saadud puhastulu Eesti Punase Risti peavalitsusele läheb, tähendatud asutuse eesmärkide teostamise kulude katteks. Marke võib harilikkude postmarkide asemel ainult sisemaaliste postisaadetuste frankeerimiseks tarvitada. Markide müügi aeg kestab kuus kuud, nende müügile ilmumise päevast arvates.“
Eesti Punase Risti heaks lõigatud juurdemaksuga margid ilmusid 1. augustil 1921 ja kehtisid kuni 15. juunini 1926, perforeeritud margid vastavalt 26. aprillil 1922 kehtivusega kuni 31. detsember 1927. Tundmatu autori jooniste põhjal tegid markidele lõpliku kujunduse Karl Triumph ja Eduard Poland. Margid trükiti Kaitseväe topograafia osakonna trükikojas Tallinnas ja neil on kujutatud sõdurit ravivat õde.
Karl-Ferdinand Triumph (27.11.1900–30.11.1941) oli postiametnik ja margikunstnik ning Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler (1938), Kaitseliidu liige.
Eduard Poland (27.12.1883–18.08.1957). Aastatel 1901–1906 õppis ta Tallinnas saksa teatri kunstniku V. Marischi, 1903 Peterburis Maria teatri dekoraatorite ja Tartu F. Von Bazani juures ning 1907–1909 Berliinis mitmes eraateljees ja kunstkäsitöömuuseumi kunstikursustel. Tarbegraafikuna kujundas rahamärke, post- ja tempelmarke, pakendeid jm.
Noppeid 1921. aasta ajalehtedest:
Päevaleht, nr 182 (14.07.1921) kirjutab: „Et markide arv on piiratud, siis ärgu viivitagu keegi neid, iseäranis asjaarmastajad, ostmast ega korjamast, ühes sellega Punase Risti kasuks väikest annetust tehes. Kandku iga kiri Punase Risti postmarki.“
Postimees, nr 176 (8.08.1921): „Nende markide ostmisega toetate Eesti Punast Risti. Ärgu jätku keegi oma väikest annet toomata või see on iga kodaniku kohus.“
Samad Punase Risti heaks margid ilmusid uuesti 8.10.1923 ületrükiga „Aita hädalist“, valmistati Riigitrükikojas Tallinnas. Nende markide trükiarv oli väike. Mõlema (erineva nominaaliga) lõigatud margi tiraaž oli 10 080, perforeeritud markidel 9240. Horisontaalselt lõigatute puhul ainult 840 ja 830.
Kolmandat korda ilmus sama perforeeritud mark 15.06.1926 ületrükiga 5/6 marka ja 10/12 marka, tehti Riigitrükikojas Tallinnas. Osa tiraažist anti Punasele Ristile kogujatele müümiseks, margid kehtisid kuni 29.02.1928.
Uue kujundusega juurdemaksuga Eesti Punase Risti heaks margid (neli nominaali) tulid käibele 1.08.1931. Margid kujundas Karl Triumph, trükiti Riigitrükikojas.
Tuberkuloosivastaseks võitluseks
Tuberkuloosi vastu võitlemise rahastamine sai samuti tuge postmarkide heategevusväljaande abil. Kunstnik Ilmar Nõva (Breiberg) kujundatud neljast postmargist koosnev sari ilmus 1.10.1933.
Ilmar Nõva (Breiberg) (6.03.1902–6.05.1977). Õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis, mille oli sunnitud pooleli jätma ja tööle asuma Riigi Trükikotta joonistajana. Sellesse ametisse sai ta seetõttu, et oli ülalmainitud kavandikonkurssidel korduvalt üles astunud ja nii tähelepanu äratanud. Riigi Trükikojas töötas ta kuni selle sulgemiseni peale 1943. aasta märtsipommitamist. Aastatel 1944–1949 töötas Nõva Kunstikombinaadi „Dekoorateljees“ kunstnik-dekoraatorina.
Kõigi tuberkuloosi vastu võitlemise markide puhul lisandus postmargi frankeerimisväärtusele 3-sendine lisamaks Eesti Tuberkuloosi Vastu Võitlemise Liidule. Margid olid müügil 1.10.1933 – 30.09.1934, müümata jäänud postmargid koguti kokku ning hävitati 30.01.1935. Postimaksevahendina kehtisid margid veel ühe aasta, 30. septembrini 1935.
* * *
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postiajaloo kogu ja erakogusid. Tööriistarealt infonupu alt leiab postiajaloo taustainfot.
Head vaatamist!
* * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Reigo Lokk, Ants Linnard
Fototööd: Arp Karm, Anu Ansu
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus:
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986, lk 503–520.
Riigi Teataja, nr 119, 1923.
Riigi Teataja, nr 49, 1926.
Viigipuu, Elmo. Eesti postmarkide 100 aastat. Riigikantselei ja AS Eesti Meedia, Post Factum, 2018, lk 27.
Eesti Filatelist nr 9, 1963, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 49–50.
Eesti Filatelist nr 7, 1961, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 11-12.
Eesti Filatelist nr 8, 1962, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 6–7.
Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996.
Kaja, nr 88, 21. aprill 1921
Päewaleht, nr 104, 22. aprill 1921
Päewaleht, nr 182, 14. juuli 1921
Postimees, nr 176, 8. august 1921
Juurdemaksuga postmargid on need, mille puhul müügihind ei lähe tervikuna postiteenuse eest tasumiseks, vaid osa liigub mõnele teisele organisatsioonile või fondile.
Esimesed sellised postmargid andis välja Briti Austraalias asunud kuninganna Victoria koloonia postivalitsus 1897. aastal ja nõnda kogutud lisamaksu kasutati kuninganna Victoria 60. valitsemisaasta tähistamiseks. Venemaa esimeste juurdemaksumarkidega koguti aga 1905. aastal raha sõjas langenute perede orbude heaks.
Vigastatud sõduritele
Eesti esimesed juurdemaksuga margid „Vigastatud sõduritele“ anti välja 22. juunil 1920 (70 + 15 penni) ja 26. juunil 1920 (35 + 10 p). Need kehtisid kuni 30. juunini 1926. Sügisel 1920 tehti postmarkidele ületrükk. 6. oktoobril tulid käibele margid ületrükiga 2 marka (70 + 15 p) ja 6. novembril ületrükiga 1 mark (35 + 10 p). Markide postimüük toimus kuni 31. detsembrini 1921, ilma lisamaksuta võeti need taaskasutusele 27. aprillil 1922. Margid nominaaliga 1 mark kehtisid 31. märtsini 1926 ja 2 marka kuni 31. detsembrini 1940.
Margid kujundas Karl Jürgens (eestindatud nimega Joon) (5.01.1892–25.08.1981), autodidaktist tarbekunstnik, graafik ja karikaturist. Postmarkide kujundamise kõrval tegi ta ka mitmele tubakaettevõttele kunstnikutööd.
3. üleriiklikust vigastatud sõjameeste kongressist teeb ülevaate Päewaleht nr 240 (22.10.1920), puudutades põgusalt ka postmarke: „Sissetulekuid on senini saadud mitmestest allikatest. Üks sissetulekute peaallikas on postmarkide müük. Marke on tehtud 4 miljonit tükki ja nendest on seni üks miljon ära müüdud.“
Juurdemaksuga margid tõstatasid küsimuse, kas neid saab kasutada ka kirja saatmisel välismaale. Waba Maa nr 102 (21.04.1921) kirjutab: „Postipeavalitsus on üleilmse postiliidu büroo kaudu kõigi postiliidu riikide postivalitsuste poole pööranud palvega, meie vigastatud sõjameeste postmarke tunnistada.“
Punase Risti heaks
Päewaleht nr 104 (22.04.1921) annab teada: „Iseäralised postmargid Eesti Punase Risti heaks. Riigi Teatajas nr 29 on avaldatud valitsuse määrus vastuvõtmise asjus iseäraliste postmarkide pealt Eesti Punase risti heaks. Eesti Vabariigis antakse välja vabatahtlikuks tarvitamiseks harilikkude postmarkide kõrval iseäralised postmargid kõrgendatud hindadega, mille müügist saadud puhastulu Eesti Punase Risti peavalitsusele läheb, tähendatud asutuse eesmärkide teostamise kulude katteks. Marke võib harilikkude postmarkide asemel ainult sisemaaliste postisaadetuste frankeerimiseks tarvitada. Markide müügi aeg kestab kuus kuud, nende müügile ilmumise päevast arvates.“
Eesti Punase Risti heaks lõigatud juurdemaksuga margid ilmusid 1. augustil 1921 ja kehtisid kuni 15. juunini 1926, perforeeritud margid vastavalt 26. aprillil 1922 kehtivusega kuni 31. detsember 1927. Tundmatu autori jooniste põhjal tegid markidele lõpliku kujunduse Karl Triumph ja Eduard Poland. Margid trükiti Kaitseväe topograafia osakonna trükikojas Tallinnas ja neil on kujutatud sõdurit ravivat õde.
Karl-Ferdinand Triumph (27.11.1900–30.11.1941) oli postiametnik ja margikunstnik ning Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler (1938), Kaitseliidu liige.
Eduard Poland (27.12.1883–18.08.1957). Aastatel 1901–1906 õppis ta Tallinnas saksa teatri kunstniku V. Marischi, 1903 Peterburis Maria teatri dekoraatorite ja Tartu F. Von Bazani juures ning 1907–1909 Berliinis mitmes eraateljees ja kunstkäsitöömuuseumi kunstikursustel. Tarbegraafikuna kujundas rahamärke, post- ja tempelmarke, pakendeid jm.
Noppeid 1921. aasta ajalehtedest:
Päevaleht, nr 182 (14.07.1921) kirjutab: „Et markide arv on piiratud, siis ärgu viivitagu keegi neid, iseäranis asjaarmastajad, ostmast ega korjamast, ühes sellega Punase Risti kasuks väikest annetust tehes. Kandku iga kiri Punase Risti postmarki.“
Postimees, nr 176 (8.08.1921): „Nende markide ostmisega toetate Eesti Punast Risti. Ärgu jätku keegi oma väikest annet toomata või see on iga kodaniku kohus.“
Samad Punase Risti heaks margid ilmusid uuesti 8.10.1923 ületrükiga „Aita hädalist“, valmistati Riigitrükikojas Tallinnas. Nende markide trükiarv oli väike. Mõlema (erineva nominaaliga) lõigatud margi tiraaž oli 10 080, perforeeritud markidel 9240. Horisontaalselt lõigatute puhul ainult 840 ja 830.
Kolmandat korda ilmus sama perforeeritud mark 15.06.1926 ületrükiga 5/6 marka ja 10/12 marka, tehti Riigitrükikojas Tallinnas. Osa tiraažist anti Punasele Ristile kogujatele müümiseks, margid kehtisid kuni 29.02.1928.
Uue kujundusega juurdemaksuga Eesti Punase Risti heaks margid (neli nominaali) tulid käibele 1.08.1931. Margid kujundas Karl Triumph, trükiti Riigitrükikojas.
Tuberkuloosivastaseks võitluseks
Tuberkuloosi vastu võitlemise rahastamine sai samuti tuge postmarkide heategevusväljaande abil. Kunstnik Ilmar Nõva (Breiberg) kujundatud neljast postmargist koosnev sari ilmus 1.10.1933.
Ilmar Nõva (Breiberg) (6.03.1902–6.05.1977). Õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis, mille oli sunnitud pooleli jätma ja tööle asuma Riigi Trükikotta joonistajana. Sellesse ametisse sai ta seetõttu, et oli ülalmainitud kavandikonkurssidel korduvalt üles astunud ja nii tähelepanu äratanud. Riigi Trükikojas töötas ta kuni selle sulgemiseni peale 1943. aasta märtsipommitamist. Aastatel 1944–1949 töötas Nõva Kunstikombinaadi „Dekoorateljees“ kunstnik-dekoraatorina.
Kõigi tuberkuloosi vastu võitlemise markide puhul lisandus postmargi frankeerimisväärtusele 3-sendine lisamaks Eesti Tuberkuloosi Vastu Võitlemise Liidule. Margid olid müügil 1.10.1933 – 30.09.1934, müümata jäänud postmargid koguti kokku ning hävitati 30.01.1935. Postimaksevahendina kehtisid margid veel ühe aasta, 30. septembrini 1935.
* * *
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postiajaloo kogu ja erakogusid. Tööriistarealt infonupu alt leiab postiajaloo taustainfot.
Head vaatamist!
* * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Reigo Lokk, Ants Linnard
Fototööd: Arp Karm, Anu Ansu
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus:
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986, lk 503–520.
Riigi Teataja, nr 119, 1923.
Riigi Teataja, nr 49, 1926.
Viigipuu, Elmo. Eesti postmarkide 100 aastat. Riigikantselei ja AS Eesti Meedia, Post Factum, 2018, lk 27.
Eesti Filatelist nr 9, 1963, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 49–50.
Eesti Filatelist nr 7, 1961, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 11-12.
Eesti Filatelist nr 8, 1962, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 6–7.
Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996.
Kaja, nr 88, 21. aprill 1921
Päewaleht, nr 104, 22. aprill 1921
Päewaleht, nr 182, 14. juuli 1921
Postimees, nr 176, 8. august 1921
Kavand „Vigastatud sõduritele“, kunstnik Karl Jürgens (Kaarel Joon), 1920.
Paremal all Posti Peavalitsuse ülema Hindrek Rikandi (22.12.1874–27.04.1940) märkus „Margi joonistus on postiametkonnale vastu võetav“.
Erakogu
Paremal all Posti Peavalitsuse ülema Hindrek Rikandi (22.12.1874–27.04.1940) märkus „Margi joonistus on postiametkonnale vastu võetav“.
Erakogu
Kavand „Vigastatud sõduritele“, kunstnik Karl Jürgens (Kaarel Joon), 1920.
ERMi kogu
ERMi kogu
Margiproovid.
Erakogu
Erakogu
„Vigastatud sõduritele“, 22.06.1920
Liimirihveldust põiki- või püstloodis süvendatud joontega kasutati liimitatud margipaberi kooldumise või kokkurullimise vältimiseks.
16–30 g kirjade postitariif 70 penni + 15 penni heategevuseks.
Erakogu
Liimirihveldust põiki- või püstloodis süvendatud joontega kasutati liimitatud margipaberi kooldumise või kokkurullimise vältimiseks.
16–30 g kirjade postitariif 70 penni + 15 penni heategevuseks.
Erakogu
Margi keskosa peegeltrükk tagaküljel.
Erakogu
Erakogu
Kohalik hammastus.
Erakogu
Erakogu
Trükipoogna lõigend.
Margid trükiti Räpina paberivabriku paberile Tartus Eduard Bergmanni trükikojas. Trükipoogen koosnes 260 margist, margipaanid (100 ja 30 marki) eraldati vaheribaga.
ERMi kogu
Margid trükiti Räpina paberivabriku paberile Tartus Eduard Bergmanni trükikojas. Trükipoogen koosnes 260 margist, margipaanid (100 ja 30 marki) eraldati vaheribaga.
ERMi kogu
„Vigastatud sõduritele“, 26.06 1920. Kunstnik Karl Jürgens (Kaarel Joon).
Markide trükkimisel kasutati Räpina Paberivabrikut paberit (paber erinev).
Kuni 15 g kirjade postitariif 35 penni + 10 penni heategevuseks.
Postimüük kuni 30.06.1921, margid kehtisid kuni 31.03.1926.
ERMi kogu
Markide trükkimisel kasutati Räpina Paberivabrikut paberit (paber erinev).
Kuni 15 g kirjade postitariif 35 penni + 10 penni heategevuseks.
Postimüük kuni 30.06.1921, margid kehtisid kuni 31.03.1926.
ERMi kogu
Kohalik hammastus.
Erakogu
Erakogu
Margi keskosa nihkes.
Erakogu
Erakogu
Margi keskosa peegeltrükk tagaküljel.
Erakogu
Erakogu
Trükipoogna lõigend.
Trükipoogen koosnes 260 margist, margipaanid (100 ja 30 marki) eraldati vaheribaga.
ERMi kogu
Trükipoogen koosnes 260 margist, margipaanid (100 ja 30 marki) eraldati vaheribaga.
ERMi kogu
Margi „Vigastatud sõduritele“ ületrükk 2 marka. Ületrükk tehti Tallinna trükikojas „Ühiselu“, tagaküljel ületrüki jälg.
Margid olid müügil 6.10.1920–31.12.1921. Lisamaksuta võeti margid kasutusele 27.04.1922. 1-margased kehtisid kuni 31.03.1926, 2-margased kuni 31.12.1940.
Erakogu
Margid olid müügil 6.10.1920–31.12.1921. Lisamaksuta võeti margid kasutusele 27.04.1922. 1-margased kehtisid kuni 31.03.1926, 2-margased kuni 31.12.1940.
Erakogu
Margi raami peegeltrükk tagaküljel.
Erakogu
Erakogu
Ületrüki värvi peegeltrükk tagaküljel.
Erakogu
Erakogu
Margipoogna lõigend ületrükiga 2 marka. Ületrükk tehti Tallinna trükikojas „Ühiselu“.
ERMi kogu
ERMi kogu