12. märtsil 12–18 
ERMi Jakob Hurda saalis
Tasuta. Võimalik vaadata tervet filmiprogrammi või ainult ühte filmi. 

KAVA:

• 12.00 Hugo Zemp „Harmooniline kõrilaul“, Prantsusmaa, 38 
• 12.45 Koert Davidse „Viimased sõnad“, Holland/Kreeka/Türgi 29' 
• 13.25 Mark Soosaar „Emavene", Eesti, Ungari, Siber, USA, Peruu, 63´
• 14.30 Kohvipaus, avatud on restoran
• 14.45 Rainer Sputh „Kõneldes lindude ja kaladega“, Saksamaa (filmitud Ekuadoris) 43´
• 15.30 Theodor Luts „Ruhnu“ ruhnukeelse heliga, Eesti/Rootsi, 30' Filmile järgneb arutelu
• 16.15 Liivo Niglas „Keelepäästja“ Eesti/USA, 73'
• 17.30–18.00 Arutelu

FILMIDE TUTVUSTUS

Hugo Zemp „Harmooniline kõrilaul", Prantsusmaa 1989 (38 min)
Prantsuse muusikateadlane Hugo Zemp on uurinud ja jäädvustand põlisrahvaste joodeldamist, trummimängu, mitmehäälset laulu.
„Harmooniline kõrilaul“ uurib kompuutri abil Mongoolias, Siberis, Vietnamis praktiseeritava kõrilaulu anatoomiat.
Treiler: https://vimeo.com/ondemand/thesongofharmonics

Koert Davidse „Viimased sõnad", Holland, Kreeka, Türgi 2014 (29 min)
Kapadookia keelt peeti kadunud keeleks juba mitmeid aastakümneid, kuni 2005. aastal üks britt selle uuesti avastas.
„Viimased sõnad" on portreefilm folklorist Mark Jansest ja tema uurimustööst peaaegu haihtunud keele uurimisel ning taaselustamisel.

Mark Soosaar „Emavene", Eesti, Siber, Ungari, USA läänerannik, Peruu Amasoonas 1993 (63 min)
Filmi ingliskeelne pealkiri „Grandma of Boats" viitab peategelasele, kelleks on kõigi laevade esiema - ühepuulootsik.
Kuidas üks või teine rahvas siiani ühepuupaate õõnestab ja missugused riitused sellega kaasnevad, näitab filmi autor oma ülesvõtetega Siberi hantide, USA läänerannikul elavate quilueti indiaanlaste, Amasoonase seqoiade, Tizza kallaste ungarlaste ja Soomaa eestlaste juures. Kui igapäeva tarbekeelena kõlab nende rahvaste suust ametlik riigikeel, siis kaitsemaagilistes toimingutes heliseb põliskeel.  

Rainer Sputh „Kõneldes lindude ja kaladega", Saksamaa, Ekuador 1999 (43 min)
Zaparo keelt rääkivaid inimesi saab üles lugeda vaid ühe käe sõrmedel. Portreefilm zaparo šamaani Manari Ushigawo perekonnast ja rahvakillust, kes oskab pidada dialoogi vihmametsas elavate lindude, loomade ja kaladega. Kuna pea kõigis episoodides osalevad lapsed, siis on see ka suurepärane koguperefilm.

Theodor Luts „Ruhnu", Eesti, Roots 1931-2012 (30 min)
Mark Soosaar: „Theodor Luts käis Ruhnus 1931. aastal ja väntas seal tummfilmi saare inimestest ning kommetest. Elsa Steffensson sündis aastal 1925 Ruhnus ja elab koos oma laste ning lastelastega alates 1944. aastast Rootsis. Elsa perekond on viimane, kelle kõik kolm põlvkonda veel räägivad ruhnu keelt. Salvestasin  Steffenssonide ruhnukeelsed kommentaarid Lutsu filmile Lidingös 2012. aastal. Tegemist on siiski vaid uusversiooniga Lutsu klassikalisest dokist, millele on lisatud ruhnukeelne kaadritagune tekst pluss aeg-ajalt ekraanile ilmuvad kommentaatorid Elsa, Hugo, Maibritt ja Hans Steffensson. Filmi lõpetamiseks on vaja see täpselt tõlkida nii rootsi kui eesti kui inglise keelde ning varustada ka ruhnlaste pillimänguga. ERMis ootan saali skandinaviste, kellega arutleda teemal „Kui vana ja originaalne on muistne ruhnu keel? On see rootsi keele dialekt või hoopis üks kuuest skandinaavia keelest? Ning kuidas ruhnu keelt taaselustada?"

Liivo Niglas „Keelepäästja" Eesti, USA 2020 (73 min)
Eestist pärit Indrek Park on tegelenud indiaani keelte uurimisega üle kümne aasta. Praegu kirjutab ta üles Missouri jõe ääres Põhja-Dakota preerias elavate mandanite keelt. Indrekul on suur vastutus ja ta jookseb ajaga võidu: tema keelejuht, 84-aastane Edwin Bentson on viimane mandani keele kõneleja. Mandani keele suhtes on Indrekul aga palju suurem eesmärk kui ainult selle jäädvustamine tulevastele põlvedele – ta on võtnud südameasjaks mandani keele elluäratamise, selle taastamise igapäevase suhtluskeelena.
Filmi treiler:  https://www.youtube.com/watch?v=W37d-KiODWA