Krooniaeg

20. juuni 1992! Taasiseseisvunud Eesti võttis rahaühikuna taas kasutusele Eesti krooni. Rublad vahetati kolme päeva jooksul kroonideks. 1500 rubla muutus 150 Eesti krooniks, kurss oli seega 10/1.

Need ammused rahatähed on ilmselt paljudel veel silme ees. 1- ja 2kroonised kujundas Urmas Ploomipuu, 5-, 10-, 25-, 50-, 100- ja 500-kroonistele andis näo Vladimir Taiger. 

Näitus keskendub seekord aga Eesti kroonile pühendatud ja muutunud nominaaliga markidele.

Esimene kroonivääringus mark oli Eesti–Läti–Leedu–Rootsi ühisväljaanne, margivihik „Mare Balticum. Merelinnud“, 3.10.1992. Eesti margil on jääkoskel ja selle kujundas Lembit Lõhmus.

Eesti kroonile pühendatud margid
Eesti Pank pöördus 6. detsembril 1996 Eesti Posti poole ettepanekuga välja anda kroonile pühendatud postmark:
1997. aasta 20. juunil möödub 5 aastat Eesti krooni taaskehtestamisest. Eesti rahareformi edukus lõi eeldused meie riigi majanduse siirdumisele turumajandusse. Eesti kogemused ja edu oma raha ning majanduse valdkonnas tähendavad muu hulgas seda, et tuleva aasta juunis toimuvaist krooni taaskehtestamise aastapäeva rahvusvahelistest üritustest, mis tipnevad konverentsiga, võtavad teiste seas eeldatavasti osa paljude Euroopa riikide juhtivad poliitikud, majandusteadlased ja rahandusringkondade esindajad.
Seoses eeltooduga palume Eesti Postil lisada väljaspool üldist kava 1997. aasta postmarkide emissiooniplaani Eesti krooni taaskehtestamisele pühendatud margi väljaandmine koos esimese päeva ümbrike ja templi kasutuselevõtuga. Seda põhjusel, et majanduspoliitiliselt kaalukuselt on krooni taaskehtestamise 5. aastapäev võrreldav enamiku majandus-, poliitika- või kultuurisündmustega, millest on möödunud või möödumas ümmargused 100 aastat.

Eesti Panga ettepanekutest:

• 1997. aasta 20. juunil lasta käibele Eesti krooni taaskehtestamise 5. aastapäevale pühendatud postmark. Selleks, et taas tuletada muule maailmale meelde Eesti riigi majanduse funktsioneerimise aluseks oleva rahasüsteemi edukat reformi, võiks margi nominaalväärtuseks olla juunikuus kehtiv lennupostikirja tariif Euroopa riikidesse.
• Kujunduse põhielemendid võiksid olla mõned värvikamad Eestis kehtivad kupüürid (10 krooni, 50 krooni, 100 krooni, 500 krooni). Esiplaanil võiks kujutada mõnda münti (näiteks tavalist 1-kroonist või J. Koorti „Metskitsega“ 5-kroonist).
• Esimese päeva ümbrikke võiks käibele lasta kaks. Üks neist oleks müügil Eesti Postmargi müügipunktides. Teise, pisut erineva värvilahendusega, kuid analoogilise markeeritud ja tembeldatud ümbriku kogu tiraaži – 1000 tk – sooviks Eesti Pank osta krooni taaskehtestamise aastapäeva üritustest osavõtjaile jagamiseks.

Kroonimargi kavandikonkursi võitis graafik Jaan Saar: „Esmalt sai mündist tehtud proovijoonistus ning koos sellega sobiv kavand. Järgnes lõpliku joonistuse tegemine mündile ja UV-värvile, mida on kujunduses kasutatud. Selle tarbeks joonistasin vapi ühe lõviga, kaks lõvi lisasin kopeerimise teel arvutis. Kõik margid on ühe kujundusega, neid eristavad värvid. Mündi ja UV-värvi kujundus on joonistatud, ülejäänud töö on tehtud arvutiga, ka värvitoonide muutmine. 10-, 25- ja 50-krooniste markide mündi toon on hõbe ja 100-kroonisel kuldne. Margid trükkis Vaba Maa ofsettrükitehnikas.“ 

Kroonile pühendatud margid:
5 aastat oma raha, 12.06.1997, kunstnik Jaan Saar
25-kroonine mark, 18.06.1998, kunstnik Jaan Saar
100-koonine mark, 18.06.1999, kunstnik Jaan Saar
10-kroonine mark, 14.03.2000, kunstnik Jaan Saar
10 aastat Eesti oma raha, margiplokk, 10.06.2002, kunstnik Lembit Lõhmus
 
Tembeldatud 100-kroonised margid
Väljavõte Eesti Filatelistide Liidu juhatuse koosolekust 28. septembril 1999:
Eesti Postil on kavas kinkida EFL-le 2000 tembeldatud 100-kroonist marki. Juhatus otsustas müüa neist igale EFL-i liikmele, kes seda soovib, 2 eksemplari hinnaga 25 krooni mark. Saadavast rahast läheb 15 krooni EFL-i juhatuse käsutusse näituste korraldamiseks jm kuludeks, 10 krooni aga jääb kohalikule allorganisatsioonile. Kõik allorganisatsioonid saavad ka mõned nn preemiamargid, mida on võimalik müüa teenete eest, ergutamiseks, uutele liikmetele jne.

Kuhu ja mis kaaluga postisaadetist sai 100-kroonise margiga saata?               
Postitariifid olid alates 21.08.2000 sellised: näiteks rahvusvaheline kiri kaaluga 500-1000 g maapostiga saates maksis 92 krooni, tähituna lisandus 8 krooni, mis tegi kokku 100 krooni.
 
Eratervikasjad
Aasta 1992 oli Eesti Postile muudatusi täis aeg. See puudutas ka eratervikasju ja -postkaarte. Ülo Laul kirjutab sellest nii: „Post kasutas N. Liidu tervikasju, neid mitmesuguste templitega frankeerides, st valmistati ajutisi tervikasju. Mitmed ettevõtted kasutasid selleks firmaümbrikke, aga ka müügil olevaid ümbrikke, lastes neid ette frankotembeldada. Tekkisid eratervikasjad. Ka kogujad olid taolisest menetlusest huvitatud.“ (Eesti Filatelist nr 36, 1996, lk 162). Ülo Laul tegi lepingu alusel Tartu Postkontoriga 1992. aastal 13 erapostkaardi ja 5 eratervikasja.

Fakte postiajaloost

• Kirju saadeti 1992. aastal ligemale 22,9 miljonit ja postipakke ligi 80 000. 1999. aastal saadeti üle 61 miljoni kirja ja postipakke ligikaudu 1,7 miljonit.
• Viimane ainult kroonivääringus mark, „Jõulud“, ilmus 22.11.2005, nominaal 8.00 kr, kunstnik Riho Luuse. Margil on tundmatu autori puulõige “Kuningad Jeesuslast kummardamas” (fragment) 15. sajandist, mille üks tõmmis asub Tartu Ülikooli raamatukogus.
• Kroonivääringus margid kehtisid kuni 31.12.2013.
• Eurovääring oli esimest korda kasutusel Eesti postmargil „Euroopa Nõukogu 50“, 24.03.1999.
• Kahe nominaaliga (Kr ja EURO) marke anti välja 4.01.2006 kuni 25.11.2010, nende markide kehtivus on tähtajatu.
• Esimene kohustuslikult kahe nominaaliga mark, „EUROPA postmark 50“, ilmus 4.01.2006, kunstnik oli Lembit Lõhmus.
• Viimane kahe nominaaliga mark, „Jõulud“, ilmus 25.11.2010 ja oli nominaaliga 9.00 kr/0.58 EUR. Selle kujundasid Liisa Hallik ja Maarja Kotkas. 
• Esimene ainult eurovääringus mark „Euro mark“, ilmus 1.01.2022, kunstnik Indrek Ilves.

Rahvasuus armastatud Koidulat, Jakobsoni ja pääsukest meenutades…  
Eesti krooni alguses oli keskmine brutopalk ja vanaduspension vastavalt 800 ja 320 krooni, töötasu alammäär 300 krooni, töötu abiraha 180 krooni, liiter bensiini maksis 3 krooni, päts leiba 2 krooni, liiter piima 1 kroon 50 senti, pudel õlut 3 krooni, 1 kg loomaliha 20 krooni, takso kilomeetri hind oli 2 krooni, postmark 30 senti. Päevalehe kuutellimus maksis 16 krooni ja Eesti passi väljastamine 35 krooni.

***
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postmargi- ja kultuurilooliste esemete kogu ning erakogusid.
Tööriistarealt infonupu alt leiab postmarkide taustainfot.

Head vaatamist!

* * * 
Näituse toimkond: Eve Aab, Reigo Lokk, Jaan Saar, Peeter Pärn, Ants Linnard, Tarmo-Jaan Tõeleid, Ago Papp 
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
 
Kirjandus
Pärn, Peeter; Kuuskvere, Aivar. Eesti postmargid ja tervikasjad. Kataloog, Vapimark OÜ, 2021
Rohtla, Reet, Kiris, Juhan, Rannula, Anu Eesti Post 1991–2001, trükikoda Akadeemia trükk, lk 27
Eesti Filatelist nr 36, 1996, Rahvusvaheline Eesti Filatelistide Selts (REFS), lk 162–172.  
Kull, Toomas. Eesti krooni originaalpangatähed 1991–2007, 2018
Äripäev, "Kroonides postmargid kehtivad edasi"
TÜ raamatukogu saab kingiks hinnalise raamatu Eesti kroonidest
Filateelia foorum
Eesti kroonist vikipeedias