Sündmus algab giidituuriga ERMi püsinäitusel „Kohtumised“. Sellele järgneb vestlusring, kus evolutsioonilise genoomika professor Mait Metspaluga vestlevad tema kolleegid Tartu Ülikoolist — eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu ning arheoloogia kaasprofessor ning analüütilise ja füüsikalise keemia teadur Mari Tõrv.
Eestlaste ja laiemalt läänemeresoomlaste kujunemine on põnev lugu rännetest, segunemistest ja kultuurimuutustest, mille jälgi saab lugeda nii geenidest, arheoloogilistest leidudest kui ka keeltest. Neid kolme valdkonda haaravad interdistsiplinaarsed uuringud, mis hõlmavad ka muinas-DNA analüüse, paljastavad meie esivanemate liikumisteid ja sidemeid teiste rahvastega. Need uuringud aitavad mõista, kuidas kujunesid meie kultuuriline identiteet ja keel. Ühesõnaga - aitavad meil mõista kes me oleme.
Kas Läänemere soomlaste juured peituvad küttide-korilaste maailmas, steppide rändrahvastikus või milleski veelgi keerukamas? Selles vestlusringis sukeldume viimaste teadusuuringute abil meie rahva kujunemise loosse. Puudutame ka Kukruse emandat ja nii mõndagi muud.
Kogunemine muuseumi infoletis (A-sissepääs)
- 17.00 Giidituur püsinäitusel „Kohtumised“ – tuurile pääseb eelregistreerimisega 46 kiiremat!
- 17.45 Vestlusring ERMi raamatukogus
Piletid Piletilevist või toimumispäeval muuseumi kassast. Muuseumikaardiga tasuta! Sündmuse piletiga pääseb kõikidele ERMi näitustele, seega tasub saabuda varakult.
Esinejate kirjeldus
Mait Metspalu on evolutsioonilise genoomika professor. Ta kaitses doktorikraadi populatsioonigeneetikas Tartu Ülikoolis 2006. aastal. Aastatel 2012–2013 oli Mait külalisteadur California Ülikoolis Berkeley’s. Tema uurimistöö keskendub inimpopulatsioonide geneetilise mitmekesisuse, selle kujunemise ja kohastumuste mõistmisele. Selleks arendab ja kasutab ta populatsioonigeneetilisi lähenemisi. Üheks teadussuunaks on olnud Kirde-Euroopa rahvaste, sealhulgas Läänemere Soomlaste kujunemine. Muuhulgas on Mait olnud vana-DNA meetodite kasutamise ja arendamise eestvedajaid Eestis.
Mait on Tartu Ülikooli genoomika instituudi direktor, mille alla kuulub ka Eesti Geenivaramu. Ta panustab aktiivselt geneetiliste haigusriskide alaste teadmiste kasutuselevõttu Eesti meditsiinisüsteemis.
Karl Pajusalu on eesti keele ajaloo ja murrete professor. Ta kaitses doktorikraadi Lõuna-Eesti läänemurde kontaktidest Turu Ülikoolis 1997. aastal. Ta on olnud külalisteadur Pennsylvania ja Stanfordi ülikoolis ning külalisprofessor Helsingi ülikoolis. Pajusalu on Eesti Teaduste Akadeemia liige ja Läti Teaduste Akadeemia välisliige, Tartu ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika kolleegiumi asutajaliige ja Läti ülikooli Liivi instituudi teadusnõukogu liige. Äsja valiti ta ka Kihnu aukodanikuks. Tema uurimistöö keskmes on praegu eesti ja teiste lõuna-läänemeresoome keelte tüpoloogiline muutumine, murde- ja keelekontaktid. Pajusalu on rekonstrueerinud ajaloolise Liivimaa liivi keele ja avaldanud selles keeles kolm luulekogu. Praegu osaleb ta ka Ruhnu rootsi keele projektis ja uurib Kirde-Eesti keelelist kujunemist, mh Iisaku kandi poluvernikute keelelist päritolu.
Mari Tõrv on arheoloogia kaasprofessor ning analüütilise ja füüsikalise keemia teadur. Ta kaitses doktorikraadi Eesti küttide-korilaste matmiskommetest ja identiteetidest
Tartu ja Kieli Ülikoolis 2016. aastal. Mari on arheoloog, kes töötab mitme valdkonna piirimail. Oma uurimistöös keskendub ta mineviku surmakultuuri ja toitumise uuringutele, rakendades nii loodus- kui ka humanitaarteaduslikke meetodeid. Kõige laiemalt huvitavad teda minevikus elanud inimeste identiteedid ja see, kuidas neid väljendatakse erinevates praktikates (nt matmiskombed, toidukultuur). Täna on Mari Archemy uurimisgrupi liige ning veab arheokeemia uurimisrühma Eesti juurte tippkeskuses (EJT), kus viiakse läbi rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarseid uuringuid.
Giidituurile registreerimine: