Eestiaegne hõbe

Näitus on ERMi galeriis avatud 6.11.2026.

Perioodil 1918–1944 Eestis tegutsenud kullassepaäridest teatakse üldjuhul suuremaid. Tallinna omadest kõlavad tuttavamalt Joseph Kopfi, Roman Tavasti, Richard Lange, Jakob Rubini ja Theodor Grühni nimed, Tartust teatakse ehk Johannes Alti, Otto Hermanni ja Voldemar Tiidot. Tegelikkuses oli kullasseppi nii nimetatud kui ka väiksemates linnades palju enam – kahe maailmasõja vahel tegutses neid üle 400. Edukamatel olid oma töökojad ja ärid, milles ülejäänud palgalistena töötasid või siis täideti suuremate töökodade tellimusi oma kodus.
Milliseid esemeid kahe ilmasõja vahel hõbedast valmistati? Mis puhul inimesed neid ostsid, kinkisid või auhinnaks said? Millised meistrid peituvad üldjuhul kahest tähest koosnevate tundmatute meistrimärkidega esemete taga, mida leidub nii eraisikute kui ka muuseumide kogudes?
 
Näitusel „Eestiaegne hõbe“ näeb ehteid, söögi- ja serveerimisriistu ning nõusid, igapäevaseid tarbeesemeid, nagu välgumihklid, portsigarid, tikutoosiümbrised, kirjutusplokid, aga ka väga eriilmelisi auhindu nii sõjaväe-, spordi kui ka põllumajanduslikelt võistlustelt ja konkurssidelt. Neid esemeid kaunistati, graveeriti või pressiti sisse mustreid ja linnavaateid, neile kirjutati pühendusi, monogramme, nimesid ja daatumeid.
Näitus ja sellega kaasnev trükis tutvustavad kullasseppi ja nende tööd ning selle töö tulemusena valminud hõbedast esemeid, mille eripalgelisust ja rikkalikkust on tänases Eestis raske ettegi kujutada. Eesti Vabariigi aeg oli kindlasti Eesti hõbeda kuldaeg.
 
Näituse kuraator: Riina Reinvelt

Näituse kujundajad: Anne Määrmann ja Kristi Prinzmann (Bob&Doko)
Graafiline disainer: Valter Jakovski (Ruum414)