Näitusel on esindatud nii kogenud kui ka noorema põlvkonna autorid, kelle tööd kaardistavad läbilõikena Armeenia nüüdisaegse maalikunsti suundumusi ja pingeid.
Näituse pealkirjas sisalduv paralleel viitab Eesti ja Armeenia professionaalse kunstiloo üllatavale sarnasusele nii olude kui ka kultuuriloo poolest. Mõlema riigi rahvusliku kunstikoolkonna sünd langeb 19. ja 20. sajandi vahetusse ning kunstnikud liikusid samade keskuste – Moskva, Peterburi, Pariisi vahel, otsides sealt modernset keelt oma rahvuslikule kunstile. Nii täiendasidki end Pariisis samal ajal Konrad Mäe ja Nikolai Triigiga Armeenia modernse maali rajajad Panos Terlamazian ja Martiros Sarjan.
Nõukogude perioodil kehtisid sotsialistliku realismi ideoloogilised nõuded, kuid taasiseseisvumisega tuli mõlema maa kunstiellu nii kiire loominguline vabanemine kui ka rahvusvahelistumine. Viimase puhul olid aga suunad erinevad: kui Eesti kunstnike pilk oli suunatud valdavalt Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse, hõlmab Armeenia kunstnike tegevusväli ka Lähis-Ida ja Aasia kultuuriruumi. Armeenia kaasaegses kunstis säilinud märgatav side rahvusliku identiteedi ja ajaloolise mäluga väljendab ennast rikkaliku värvikülluse kaudu ning kunstnike teoseid võib kirjeldada emotsionaalselt jõuliste ja avatutena.
Näitus teostatakse koostöös Mellnov Gallery ja Eesti Rahva Muuseumi vahel.