Rannarootslased. Estlandssvenskar. Estonia Swedes
Näitus avatakse 24. mail 2025.Eesti saartel ja randades on rootsikeelseid asukaid elanud kirjalike allikate järgi alates 13. sajandist või veelgi varem. Nad nimetasid endid saarerahvaks, eestlastele on nad tuttavad rannarootslastena. Teine maailmasõda paiskas rannarootslased kahele poole Läänemerd. Tänapäeval endistviisi oma ajaloolistel asualadel enam ei toimetata, kuid paigad – talukohad, kirikud ja kohanimed on alles. Paljud neist on taastanud kas uued asunikud või endised järeltulijad. Sõja tõttu „Rootsi kolinud“ kultuuri avastatakse uuesti, toimuvad eestirootslaste kogukonnapäevad ja laulupeod.
Näitus „Rannarootslased. Estlandssvenskar. Estonia Swedes“ tutvustab rannarootslaste traditsioonilist materiaalset ja vaimset kultuuri ning eestirootsi kultuuri käekäiku 20. sajandil kuni tänapäevani. Mis iseloomustas rootsikeelse kultuurivähemuse elu Eestis? Omapärased murrakud ja toidud, teistsugune tarbevara? Vabadus sõita „välja“ – merele, üle mere, mere taha? Kogukonnatunne ja tavaõigus? Mida tõi kaasa Teise maailmasõja põhjustatud katkestus? Kuidas uute oludega kohaneti, mis aitas mäletada oma juuri? Mis on tänapäeval need märgid, mis tähistavad rannarootslaste hulka kuulumist?
Partnerid ja toetajad: Eesti Meremuuseum, Rannarootsi Muuseum, Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus, Estlandssvenska Kulturföreningen Svenska Odlingens Vänner.
