Mitmed muuseumid Eestis osalevad digiprojektides, mille eesmärgiks on võimalikult suur ja väärtuslik osa museaalidest muuta läbi veebikeskkonna kättesaadavaks nii teaduse, hariduse kui infoleviku eesmärgil.

Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti, mis väärivad digiteerimist, ning millest saab 2023. aastaks veebi kaudu vaadeldavaks 33%. Esemepärandit on Eestis kokku umbes 550 000 eset, millest on osa juba varasemalt digiteeritud, kuid käimasoleva projekti lõpuks peaks lisanduma veel 26 437 riikliku, rahvusliku või kultuuriloolise väärtusega eseme digikujutist.

Eesti Rahva Muuseum juhib Eestis just esemepärandi digiteerimist. Teised mäluasutused (Rahvusarhiiv, Kirjandusmuuseum koos Tartu Ülikooliga, ERR, Eesti Kunstimuuseum) on võtnud vastutuse teiste valdkondade digiteerimise eest: dokumendid, fotod, filmid ja trükk.

Käimasoleva digiteerimisprojekti lõpuni ERMis on ligikaudu üheksa kuud. Projekti alustati teiste muuseumite esemete fotografeerimisega, nüüd on jõutud ERMi kogudeni. Üles on pildistatud ligikaudu 4000 eset ERMi kogudest, peamiselt peakatteid, rahvarõivaste detaile ning mitmesuguseid kultuuriloolise väärtusega riideid. Oma järge ootavad veel rätid, pitsid, laudlinad, rahvarõivaste särgid, püksid, kampsunid. Muuseumi-poolse projektijuhi Triinu Siilbeki sõnul on pildistamine vaid üks etapp kogu digiteerimise juures: „Digiteerimisega paralleelselt toimub samade esemete kirjelduste ja muude andmete sisestamine muuseumide infosüsteemi MuIS. Koos eseme hoidlast väljatoomise, pildistamise, MuISi info sisestamise ja eseme fondi tagasiviimisega võib ühele esemele aega kuluda ligikaudu 60-120 minutit.“

Selline ajakulu on väike võrreldes suure kasuga, mis ees ootab. Avaandmetena kättesaadav info museaalide kohta on vajalik suurele sihtgrupile alates kõigist muuseumitöötajatest ning haridusvaldkonnast lõpetades kultuuripärandit kasutavate ettevõtjate ning kultuuripärandist huvituvate inimestega nii Eestis kui piiri taga. Digiteerimine aitab muuseumitel hoida kokku aega seoses rutiinse teenindamise vajaduse vähenemisega. Samuti aitab digiteerimine säilitada pärandit oma olemasolevas seisukorras. Lisades siia võimaluse kasutada muuseumi kogusid ööpäev läbi ja vajadusel huvilistel vaadelda üht eset samal ajal, on digiteerimine olulise mõjuga.

Käimasoleva projekti raames on ERMis digiteeritud 1470 rahvarõivaste juurde kuuluva tanu, mis on nüüd MuIS keskkonnas kõigile vaadeldavad. Piltide rohkus ja kvaliteet iga tanu kohta on sellised, mis võimaldavad rahvarõivaste huvilistel lugeda piisavalt infot eset füüsiliselt nägemata ja kodust lahkumata. Vajalik on vaid netiühendus oma seadmega.

Muuseumite suurt ühist digiteerimisprojekti finantseeritakse läbi Euroopa Liidu struktuurivahendite investeeringute. Esemepärandi digiteerimistöid teeb Ratus OÜ ühes kaaspakkuja Sven Tupitsaga.

Lisainfo: Triinu Siilbek, telefon 56604044, triinu.siilbek@erm.ee

Uudise päises oleval fotol on 1881. aastast pärinev tanu. Kirje koos piltidega antud tanu kohta MuIS keskkonnas.