
Photo: Arp Karm
Kirjavuosi Viron Kansallismuseossa
Keskiviikko, 15. tam 2025
*
Eesti Rahva Muuseum ühendab tänavu taas hariduse, meelelahutuse ja huvi oma näituste vastu.
Eesti Rahva Muuseum on eestluse sümbol, rahva põhiväärtuste edendaja ja järjepidevuse valvur. Püsinäitused tutvustavad eesti kultuuri ja soome-ugri rahvaste elu. Lisaks ootavad külastajaid hoolikalt kureeritud ajutised näitused. Eesti suurimas muuseumis on üle 6000 m2 näitusepinda, raamatukogu, 11 klassiruumi, konverentsi- ja kinosaal, restoran ja palju muud põhjust Rahvusmuuseumi külastamiseks.
Eesti Rahva Muuseum ühendab
tänavu taas hariduse, meelelahutuse ja huvi oma näituste vastu. Eestikeelne raamat saab 500-aastaseks ning juubeli auks pakub muuseum lugemisteemat. Kavas on näitusi, autorikohtumisi, töötubasid ja muid üritusi. Raamatuaasta on üles ehitatud kihtidena nagu pusle ning aprilli lõpust avatakse muuseumis uus sisu.
Püsinäitused
ERMi püsinäitus "Uurali kaja" on pühendatud soome-ugri kodakondsuseta põlisrahvastele, kes elavad Euraasia põhjaservas suurel maa-alal. Näitus keskendub soome-ugri rahvaste eluruumidele ja nende ümbrusele ning erinevatele rituaalidele. Eksponeeritud on näiteks komidele omane suvila, udmurdi ait, karjala saun, saami onn ja traditsiooniline handi metsaküla. Esile on tõstetud täisealiseks saamisega seotud rituaale, pulmi ja esivanemate mäletamisega seotud riitusi. See on nagu jalutamine läbi kultuurilise teemapargi!
Püsinäitus "Kohtumised" on näitus tavalistest Eesti inimestest, kes on elanud maal erinevatel aegadel. Näitus tutvustab kohalike elanike keelt, folkloori ja oskusi. Näitusel on eksponeeritud tuhandeid esemeid ja pilte ning sadu salvestisi nii Eesti Rahva Muuseumi kui ka teiste muuseumide ja arhiivide kogudest nii vanemast kui ka uuemast ajaloost. Paljud näidised on esimest korda avalikult eksponeeritud. Näitusel on 11 saali, kus on teemade kaupa palju lisainfot. Tule ja vaata, kas leiad need kõik üles!
Millised näitused hetkel toimuvad?
ERMi 2024. aasta põhinäitus "Kellele kuulub öö?" on nomineeritud aasta näituse auhinnale. Näitus uurib, kuidas on inimesed erinevatel aegadel linnaelu kogenud ja mis tähendus on ööl tänapäeval. Linnaööd peetakse sageli nii ohuks kui ka vabastavaks ajaks, mis ühendab endas reeglite rikkumise, loovuse ja meelelahutuse. Õhtu inspireeriv rütm ja atmosfäär on inspireerinud paljusid kunstnikke ja loomeinimesi. Näitus koosneb mitmest installatsioonist ja sisaldab haridusprogramme. Näitus jääb avatuks 24. veebruarini.
Novembris avas maailmakuulus Jaapani kunstnik Ryoji Ikeda Eesti Rahva Muuseumis Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi raames muljetavaldava näituse. Ikeda on tuntud oma ainulaadse stiili poolest, kus ta kasutab kaasaegsete kunstiteoste loomiseks tohutul hulgal teaduslikke teadmisi. Ikeda lõi koostöös Tartu Ülikooli genoomika instituudi ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga kaks installatsiooni. Ikeda kolmandat installatsiooni on varem eksponeeritud maailma juhtivates kunstiasutustes, näiteks Centre Pompidou Pariisis ja Shed Gallerys New Yorgis ning hiljuti Amos Rexis Soomes. Ikeda isikunäitus kutsub meid mõtisklema inimeseks olemise kogemuse üle andmepõhises maailmas. Ryoji Ikeda näitus on avatud 2. märtsini.
Lisaks toimub ERMis muusikaline uneskõndimise kogemus Eesti luuletaja Artur Alliksaare baasil, eesti kunstniku Jaanus Sammani näitus, mis uurib rahvusluse konstrueerimist, ning vanade lampide näitus ligi 2000 esemega.
Millised näitused on tulemas?
2025. aastal möödub 500 aastat esimese teadaoleva Eesti raamatu sünnist. Tähistame seda juubelit Eesti Rahva Muuseumis ulatusliku raamatu- ja lugemisürituste programmiga, sealhulgas näituste, autorite kohtumiste, töötubaste, lugemistundide ja palju muuga.
22. märtsil avame näituse "Olev Subbi. Täiuslikkuse poole", mis tutvustab Eesti üht olulisemat maalikunstnikku enam kui 80 teose kaudu. Teosed pärinevad riiklikest ja erakogudest ning esindavad Subbi loomingu erinevaid ajastuid ja žanre. Värvikat elu elanud kunstnik keskendus värvidele ja kasutas keerulist kihitehnikat. Teda huvitas, mil määral oli värv mõeldud midagi esindama ja mil määral see võiks iseseisvalt seista. Subbiti paelusid ka mälu, ilu ja ruumi küsimused. Tema võimet kirjeldada oma lapsepõlve objekte võib vaadelda kui platoonilist püüdlust ideaalse paralleelmaailma poole, kus on olemas kõigi nähtuste täielikud versioonid. Näitus jääb avatuks 28. septembrini.
25. mail avame näituse "Rannikujuured. Eesti-rootslased. Eesti rootslased", mis tutvustab vähemuse elu Eesti territooriumil. Eesti saari ja rannikut asustas rootsikeelne elanikkond juba 13. sajandil või isegi varem. Pärast Teist maailmasõda hajusid rannarootslased mõlemale poole Läänemerd, kuid nende kultuuri jälgi võib endiselt näha taludes, kirikutes ja kohanimedes. Tänapäeval taaselustatakse rannarootslaste kultuuri ka külaüritustel.
Näitus "Rannarootslased. Eesti-rootslased. Eesti rootslased" tutvustab rannarootslaste materiaalset ja vaimset kultuuripärandit ning eestirootsi kultuuri arengut 20. sajandil ja tänapäeval. Näitus vaatleb selle ainulaadse kultuurivähemuse elu Eestis, nende identiteeti, ajalugu ja järeltulijate tänapäevast elu. Näitus jääb avatuks 28. juunini 2026.
Mida saab ERMis veel teha?
ERM pakub aga palju enamat kui lihtsalt näitusi. Meil on soodsad ja informatiivsed giidituurid enamikul ERMi näitustel. Ekskursioone on võimalik broneerida ka väiksematele gruppidele. Meie giidid annavad põhjalikku teavet näituste teemade kohta - tule koos pere või sõpradega! Meil on ka töötoad, kus käsitöömeistrid õpetavad selliseid oskusi nagu tikkimine, ehete valmistamine ja mänguasjade valmistamine. Eelmisel aastal avasime lastele mängumetsa. Toimuvad lugemised, teatrietendused ja käsitöö ning muud lõbusat tegevust. Pika päeva väsimise vältimiseks saab kõhtu täita restoranis "Pööripäev", kus serveeritakse kohalikust toorainest valmistatud kaasaegset Eesti kööki. Ja enne minekut astu läbi muuseumipoest, kust leiad laia valiku Eesti disaini ja käsitööd, raamatuid, näitusemälestusesemeid ja palju muud. Kogu valikut saad sirvida ka e-poes!
Kuidas ma saan ERMi?
Eesti Rahva Muuseum asub Tartu kesklinnast vaid 2,5 kilomeetri kaugusel. Rahvusmuuseumisse jõuab jalgsi või jalgrattaga mööda Roosi tänavat poole tunniga. Muuseumihoovis on ka jalgrattaparkla jalgratastele. Bussiliinid 7 ja 25 pakuvad samuti juurdepääsu ERMile. Bussile 25 saab minna otse rongijaamast.
Muuseumi A-sissepääsu juures on suur parkimisala autodele. Muuseum on ligipääsetav, siseruumides on võimalik liikuda ka ratastooli ja lapsevankriga.
Eesti Rahva Muuseum asub Tartus ja on avatud teisipäevast pühapäevani kell 10–18.